Richard Uutmaa. Vaade Suurelt Munamäelt. 1963


Richard Uutmaa (1905-1977), armastatud mere- ja maastikumaalija ja meeleolude looja, oli eriti kiindunud põhjarannikusse, oma kodukanti. Alates 1957. aastast tõmbas kunstnikku üha enam ligi ka Lõuna-Eesti loodus oma avarate vaadetega, kauguses sinavate metsade ja kuplite vahel läiklevate järvedega. Otepää ümbrus, Pühajärv, Nüpli, Rõuge ja Saaluse järved, vaated Suurelt ja Väikeselt Munamäelt olid tema lemmikmotiivid, mille kõrval maalis ta aga rohkesti teisigi paiku Lõuna-Eestis, sageli korduvalt, muutes vaatenurka, varieerides üht või teist detaili. Näis, nagu tunnetanuks ta seda eriti eestilikuna põhjaranniku kõrval.
Kunstnik eelistas augusti- ja septembrikuist Lõuna-Eestit, mis andis võimaluse kasutada puhtaid ultramariinseid, kaadmiumkollaseid, smaragdrohelisi toone küpsete viljapõldude, värskete väljade, järvede ja metsade jäädvustamiseks. Sealne loodus ja ka 1950.-60. aastate vahetusega kaasnenud üldine vabam hingamine eesti kunstis aitas kaasa tema koloriidi muutumisele intensiivsemaks, küllastunumaks, säravamaks, innustas teda maalima üldistavamalt nii vormis kui värvis. Ning kuigi tollane murranguprotsess tiivustas ekspressiivsema väljenduslaadi kujundamist eelkõige figuratiivses kunstis, jäi loodusesse kiindunud ja selle kujutamises suure professionaalse meisterlikkuse saavutanud Uutmaad endiselt truuks puhtale maastikule.