Nagu restauraator, kes eemaldab värvikihte ja leiab nende alt uusi ja vanu figuure, nägusid, vaateid – nii saame ka meie oma mälestusi “välja kraapida” - leida sealt unustatud motiive, figuure,  olukordi.

Nii on Sven Saagi maalid end ilmutanud värvikihtide eemaldamise läbi, nagu skulptuur, mis valmib kiviplokist kujuri käe läbi. Sedasi võib väga eri kihtidesse sattuda…

Esimesi neist lapsepõlve aeg - vaade vanaema maja verandalt aeda on  üks autori lapsepõlve esimesi mälestusi. Mõned ploomi- ja õunapuud, sekka ohtralt tikripõõsaid - kõigi nende maitset teab ta täpselt.
Nüüd, suviti verandal vesipiipu tõmmates on see vaade autorile ikooniks muutunud.

Edasi kaevates võib veelgi sügavamale minna – mõned seigad neist ehk unenäos tuttavad…

Aeg-ajalt külastavad Saagi lõuendeid mõned naised, osa põgusalt, mõned jäävad kauemaks. Autor püüab neid üles maalida.

Antud näitus pole mingi projekt, mille tarbeks on Sven Saag täpse seinajagu maale teinud, see on pigem hetkeseis tema ateljeee olukorrast, maalimine on pidev protsess…aeg-ajalt on lihtsalt tore piltidele puhkust anda ja neile kuuajaline galeriireis teha.

Näitus jääb avatuks 12. juunini

|?>