Uudised > Kunst restoranides

Kunst restoranides

524.t2.jpg

Kunst ja kõrts on mitmes mõttes olnud seotud läbi aegade. Kõrtsid, restoranid, kohvikud on olnud suhtluspaigad, kokkusaamise kohad, meeleolu loojad, kus nii mitmedki kunstnikud, kirjanikud ja muusikud on oma põhimõtete eest seisnud, ideid lennutanud ja kaaskõnelejaid leidnud.

Pildil: Sketch London W1

16. ja 17. sajandi flaami kunstnikud maalisid kõrtsistseene, mis peegeldasid tolle aja sotsiaalset atmosfääri. Tekkis idealiseerimata žanr, vaesuse ja lihtsuse tõeline kirjeldus – talupojad kõrtsides kaarte mängimas, tubakat suitsetamas ja muidu praalimas. Kaunite kristlike pühapiltide kõrval oli see revolutsiooniliselt midagi muud. Kunst kõrtsiseinal ei olnud tollel ajal veel teemaks, kuid sai selleks hiljem siiski.

20. sajandi alguse Prantsusmaa on imeline näide, kuidas kunst restoranide interjöörides oma koha leidis. Kuulus restoran La Colomne d’Or Lõuna-Prantsusmaal Saint Paul de Vence’is pakub tollast atmosfääri tänaseni. Saint Paul de Vence on tuntud omamoodi kunsti linnakesena tolles igatsetud ajaloolises romantikas, kust kumab kõikide ajastute hõngu. La Colomne d’Ori kunstikogu on muljetavaldav, olles saanud alguse kokkulepetest kunstnikega, kes oma pildid seinale naelutasid ja need sinna jätsidki, kindlustades oma vaeses elus endile sel moel tasuta lõunad. Picasso, Miro, Braque, Chagall on saanud selle paiga imagoks. Tänaseni täiendab La Colomne d’Or oma kollektsiooni, küllap mitte enam vaeste kunstnike töödega leivaraha vastu, vaid pigem selleks, et jätkata kunagi loomuldasa alanud protsessi.

Šveits, Zürich ja sealne Kronenhalle on teine näide, kus restorani kunagised omanikud kunstnikega läbi käisid, ja tänaseni on restorani seintel haruldane kollektsioon originaalteostest, kellest peamiseks autoriks on Marc Chagall, kuid  ka nimekas Alberto Giacometti. Analooge võib loetleda teisigi, ja tänapäeval on ka väga kaasaegne kunst, nii foto kui film, leidnud tee restoranidesse. Julian Niccolini, Four Season New York’i üks kaasomanikke, on kommenteerinud: ”Kunst restoranis on nagu lisaatraktsioon, et sinna rohkem inimesi tuua. Restoranide äri on väga konkurentsitihe.” Juba 1958. aastal laenutati Four Season  New York’i restoranis eksponeerimiseks kollektsioon Mark Rothko teoseid.

Kuidas on kunstiga Eesti restoranides? Laiemalt valitseb juhuslikkus ja traditsioongi on siin mõistetavalt teine. Haus Galerii on läbi oma aastatepikkuse tegevuse olnud  kordi ja kordi uute loodud restoranide omanikega dialoogis, et kuidas kunsti siduda interjööriga, mis alustel, millisel moel ja mil määral. Pikemalt korraldasime kunstinäitusi kunagises Bonaparte restoranis.  Mitmed kaasaegsed noored kunstnikud on oma kontaktide ja initsiatiiviga aeg-ajalt kuskil restoranis teostega üles astunud. Hiljuti oli ka Haus Galeriiski tuntud Jane Remmi näitus restoranis Boheem.

Kõige selgemaks nö „kunstigalerii tüüpi“ restoraniks on Tallinna vanalinnas Art Priori, mis on kavandatud algusest peale kunstiruumina. Sisekujunduses on arvestatud spetsiaalsete valguslahendustega ja kunst on kauni gooti arhitektuurist inspireeritud interjööri kõrval olulisim restorani kujunduselement ning atmosfääri looja. Siin on kunst saanud alguse restorani investorist, kes on ise  kunstikoguja ja -metseen, otsides mõttekaaslaste toel kunstile laiemat väljundit. Nii mitmegi suurejoonelise muu maailma kunstirestoraniga võrreldes on Art Priori vägagi unikaalne koht. Just seetõttu, et kunst siin ei ole olnud millegi juhuslik algus  või hilisem interjööri täiendus, vaid esmane plaan. Nii oli see mõeldud koheselt – kunstirestoran. Kogu kontseptsioon on leidnud äramärkimist ning ka interjöör on saanud Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia.

Art Priori on koht, kus kunst kõnetab külastajat eelkõige. Restorani söögisaalides vahetuvad näitused pea iga 3 kuni 5 kuu tagant. Eesmärgiks on viia kokku publikut ja kõrgkunsti, luua kunstile võimalusi väljaspool galerii- ja muuseumisaale. Näituste vahetudes muutub kogu interjööri meeleolu. Iga ekspositsioon loob ruumi omad uued rütmid. Tänaseks on Art Prioris eksponeeritud nii eesti kaasaegset maali kui fotokunsti kui vanu meistreid. 2017. aasta suveks on restoran muutunud omamoodi muuseumiks, kus näeb hinnalisi originaalmaale saksa ja flaami 16., 17. ja 18. sajandi tuntud meistritelt, milliseid Eesti muuseumite kollektsioonideski ei ole. Sellised kohad loovad kogu linnaruumile lisaväärtusi.

Avalikud ruumid laiemalt annavad palju võimalusi ühe või teise olulise teema, sõnumi või idee edasikandmiseks – ruumid, kus kohtuda, oma elus olulisi sündmusi tähistada või sõprade ja mõttekaaslastega aega veeta. Kunst mis iganes avalikus ruumis annab sellele intellektuaalse mõõtme. Selles saab veenduda nii külastades juhusega kunstimeelseks saanud La Colomne d’Or’i  Provence ‘s, mõnd uuemeelset  kohta Londonis, nagu Sketch London W1 (kus panoraamsed kunstiekraanid interjööris on seotud heliinstallatsiooniga), või restorani Lucio’t  Sydney’s (mille kollektsiooni kuulub üle 500 Austraalia juhtivaima kunstniku teose) või meie oma Art Priorit Tallinnas, kus näitused vahetuvad näitustega.

Külastades restorane, pange neis tähele kunsti!

Piia Ausman, Haus Galerii juhataja ja omanik

Artikkel on ilmunud koostöös veebiajakirjaga (Edasi.org). Igal nädalal ilmuvas kunstirubriigis kõneleme Edasi lugejatele millestki huvitavast või tähelepanuväärsest kunstivallas. Haus Galeriid inspireerib Edasile lugusid kirjutama Edasi mõtteviis,  postiivne maailmavaade, intelligentne teekond koos lugejaga läbi mõtestatud hetkede,  slow journalism, mis pakub vastukaalu tormakale infotulvale, kutsub seisatama, tunnetama ja kaasa mõtlema, niisama nagu kunstki. 

< tagasi