Viktor Sinjukajev kuulub selle põlvkonna autorite hulka, kes tuli kunagise Nõukogude Liidu avarusest õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti ning Eestisse elama ja töötama jäigi. Tema tollased nii poliitilised kui ka kultuurisündmusi reklaamivad plakatikujundused on märgilised. Valik tollaseid nostalgilisi plakatite originaalkavandeid, mille trükitööstus massidesse paiskas, on eksponeeritud allolevas valikus, pakkudes intrigeerivat tagasivaadet loosunglikule NSVLiidulegi. Sinjukajevi maaliloomingu ühed märgilisemad teosed on tema linnamaastikud, tegelikult kunagise moodsa elurajooni Lasnamäe paneelseinad oma mastaapsetes rütmides. Kunstnik kujutab neid seinu pea tõetruult, kasutades maalipinnal krohvi imiteerivat tekstuuri. Valgused ja varjud majanurkade ja akende rütmides mõjuvad aga pigem Lasnamäed poetiseerivalt kui selle stereotüüpi toetavalt. Sinjukajevi Lasnamäe on mõtlema ja vaatama kutsuv arhitektuurikompleks, mida kunstnik maalib kui monumenti ühele võimalikule elukeskkonnale, olles selle puhastanud inimeste ja liikumiste mürast. Kunstnik süveneb kivilinna olemusse, otsekui tabades kedagi tema üksi ja enesega olemise hetkedel. Ise nimetab ta seda töödesarja tinglikult paneelideks ja paneelide rütm ning kogum see ongi. Tundlikke vaheldusi loovad Sinjukajevi loomingus natüürmordid, maastikud ja mered. Võib arvata, et selle loetelu taga peitub rida vanameisterlikult realistlikke ja traditsioonilisi vaateid, ent kaugeltki mitte. Viktor Sinjukajev on ka kõige traditsioonilisema käsitlusega teemade stiliseerija. Teda huvitavad eelkõige kompositsioonide rütmid, maalipindade struktuurid ja alati teatud väljapeetud ning isikupärane minimalism, olgu see siis lihtsustatud motiivide tasandil või monokroomsetes koloriidivalikutes.