Toomas Altnurme alias Pomshiva kavandas oma isiknäituse maikuu lõppu, sest täisõites kevad omab kunstniku jaoks sümboolset tähendust. Soosib ju kevad kui uuesti sündimise ja tärkamise aeg loomist ja materjali ning vormi hingestamist. Just päevade pikenedes ja päikesevalguse kirgastudes on õige aeg tuua publiku ette üdini positiivseid ideid kandvad maalid ning digigraafika. Vaadake kasvõi  maalipaari „Kevad südames“, mis oma helge värvigamma ja õrnalt läbikumava maalipinnaga kiirgavad kevadiselt rõõmsaid ja muretuid impulsse. 

Visuaalsel ja metafüüsilisel tasandil terviku moodustava näituse võib tinglikult jagada kahte ossa – lõuendile, sametile ja purjeriidele maalitud õlimaalid ning digitaaltrükid. Lisaks on nende vahele peidetud mõned pabermassist värvilised skulptuurid. Altnurme töid on raske universaalsete kunstiterminite ja -kategooriate abil kirjeldada või lahterdada. Pigem võib proovida kinni püüda neist õhkuvaid emotsioone, võnkeid ja aistinguid. Suuremõõtmelisi õlimaale ja digipilte iseloomustavad müstilisus, psühhedeelsus, kõikehõlmav kosmos, kodeeritud sõnumid, unenäolised kujutluspildid, üleelusuurus, võimsus, subliimsus. Värvitoonid, mida Altnurme kasutab, on ebamaiselt intensiivsed, kunstlikud, Eesti maastikust neid vaevalt leiab. Need pärinevad ilmselt Aasiast, kus kunstnik pikka aega õppis ja töötas. Erinevates kunstimeediumites ja keelekeskkondades avardunud sisemaailmaga autoril terendab kunstiloomega tegeledes silme ees üllas missioon – tuua oma töödega halli argipäeva killuke päikest ja muuta seeläbi maailma paremaks. Kunsti läbi soovib ta luua uue reaalsuse, kus ennast hästi tunda – lennata nagu pilv ja voolata nagu jõgi.

Sürreaalseid ja abstraktseid kujundeid täis pikitud töödega on Pomshiva vahendajaks metafüüsilise ja tavamaailma vahel, avades uksi alternatiivsetesse reaalsustesse. Hiigelsuurel ringikujulisel maalil „Metafüüsika seitsmes dimensioon“ kujutatud ühtaegu nuttev ja naerev naine peegeldab ehk kõige enam autori kui vahendaja rolli. Mitmel tööl korduvad väljaloetamatud ja dešifreerimata kirjatähed, mis näivad pärinevat kosmoseavarusest või teispoolsusest. Need on read rõõmusõnumitest, millele iga vaataja leiab oma soovidele ja unistustele vastava tähenduse.

Aistingud ja impulsid tööde loomiseks pärinevad kunstniku unenägudest ja alateadvuse lõputust varasalvest. Digipildil „Uneilmas“ („Dream state“) joonistuvad alguses segastena näivatest kujunditest välja selged figuurid ja tegelased, kelle vahel olev ruum sulab sujuvalt ühte – justkui unenäos, kus reaalse ja ebareaalse vahel on raske vahet teha. Näitusekülastaja saab piltidel laialipillutud tegelased ja mõttekatked narratiivsete pusledena ise kokku panna. Samal ajal koputab Altnurme meile õlale ja tuletab meelde, et elu ongi kunst  – „vaadake enda ümber ning nautige elu ja kevadet!“