Paralleelselt õpingutega "Pallases" alustas Püttsepp ka ise kunstihariduse andmist ning hinnatud pedagoogina tegutses veel aastakümneid. Tegevkunstnikuna saavutas ta laiema tuntuse tänu maastikuvaadetele ja figuraalkompositsioonidele, mille juures hinnatakse sooja koloriiti ja maalilisust ning mis ka käesoleval näitusel täies hiilguses näha on.
„Maalikunstnik Juhan Püttsepp sündis Tartumaal Tähtvere vallas Rõhu külas 5. augustil 1898. Ta ema Marie pidi tol päeval rukist lõikama – nii juhtuski, et poiss tuli ilmale karjatänaval. Kasinad olud kujundasid perekonna põhimõtteid: maalähedus, austus tööinimese vastu, usk kõigekõrgema suunamisse. Kui isa Jakob siirdus Tartusse voorimeheks, said Juhan ja ta noorem vend Eduard võimaluse linnas paremat haridust taotleda. 1920. astus Juhan esimeste hulgas vastloodud kõrgemasse kunstikooli Pallas. Õpingud katkesid aga majanduslikel põhjustel, vanemad surid. Leiba tuli teenida õpetajana. Pallase lõpetas Juhan Püttsepp 1929. aastal, tema olulisemateks suunajateks seal võib pidada Konrad Mäge ja Ado Vabbet. Pärast Teist Maailmasõda töötas Juhan õppejõuna kunstiinstituudis, algul Tartus, siis Tallinnas. 1957 naasis kunstnik Taaralinna – ülikooli kunstikabineti eestvedajaks. Pensionipõlv võimaldas loomingule pühenduda varasemast rohkem. Maalid sündisid talle armsates paikades: suvekodus Peedumäel või Tartu kunstnike maja ülemise korruse ateljees.
Juhan Püttseppa loomingus tõusevad esile ta värvierksad maastikud kodusest Lõuna-Eestist: künkanõlvad, järvesilmad, põllusiilud, jõekäärud … Lõuendeil vilksatavad ka figuurid – inimesed oma tööde-toimetuste juures. „Vabaõhumaal annab võimaluse siduda tegevust rõõmsa värviküllase fooniga,“ on märkinud ta loomingu kohta kunstiteadlane Armin Tuulse ja nimetanud Juhani töid 1939. aasta Pallase näitusel ka “tõsisteks võitudeks meie maastiku kujutamise vallas”.
Juhan Püttsepp suri oma kodus Tartus Tähtvere linnajaos 18. septembril 1975 ja puhkab Nõo kalmuaias. Käesolev näitus sündis kunstniku lastelaste soovist tutvustada väljapanekutelt juba tuttavate motiivide kõrval ka mõnd vanaisa pilti, mis on hilisminevikus justkui taasavastatud erakogudest. Juhan Püttsepp oli seltskondlik inimene, kes rõõmustas külaliste üle ja vestles meelsasti konjakipitsi ja kohvitassi juures – need olid usalduslikud ja kuidagi märkamatult püsiväärtuste poole suunavad jutuajamised.“
Juhani Püttsepp
Näitusetööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogudest ning erakogudest. Kohapeal on võimalik osta kataloog-kalendrit, mis on koostatud näitusel välja pandud maalide alusel.