Minimalistlikud maastike ruumid arhitektuuri elementidega, ringjad ja ruutjad kujundid, jooned, mis liiguvad läbi paberipinna kutsudes vaataja pilku kaasa joonistama - need on tänaseks juba meie hulgast lahkunud Mare Vindi loomingu visuaalsed märksõnad. Haus Galeriis olev näitus, mis haarab kahe korruse saalid, on pühendatud Mare mälestusele tema sünnipäevakuul, septembris. Eksponeeritud on nii tuttavlikud tööd, kui ka need, mis kutsuvad kuulama Mare loomingu ainulaadsemaid hääli.
Kunstniku unikaalsed varased joonistused 1960ndate aastate lõpust ja 70ndate algusest näitavad Maret juba siis korraga nii kontseptualisti kui ainese isikupärase ja mängulise stiliseerijana. Joonistamine on Mare Vindi loomingus graafika kõrval läbiv. Ta armastas oma litograafiat koloreerida, muutes iga mustvalge struktuuri individuaalseks ja kordumatuks värviruumiks. Värvipliiatsi kombineerimine graafikaga on Marele eriomane. Joonistustega esines ta veendunult ka loomingu lõpuaastatel, mil valmisid eksperimentaalsed nii värvipliiatsite kui ka tušiga tehtud, peenelt ja vindilikult maailma jooni aimavad kompositsioonid lõuendil. Harjumuspärasest õlimaalide alusmaterjalist lõuendist sai Mare jaoks uute mänguvõimaluste maa, mida ta siiralt nautis. Haus Galerii näitusel on eksponeeritud rida Mare lõuendi-joonistusi.
Tundliku, katsetava, süveneva ja täpse ning erakordselt äratuntavana on Mare Vint vaieldamatult üks eesti kunsti olulisemaid graafikuid. Ta sisenes siinsele kunstimaastikule koos 1960ndate ja 70ndate autorite avangardse grupiga, kuhu kuulusid ka Mare elukaaslased Tõnis Vint ja hiljem Andres Tolts. Mare tööd kannavad omal moel mõlema loomingujooni ja mõjutusi kui seotud energia tulemit. Näitus eksponeerib nii Mare ja Tõnise kui ka Mare ja Andrese tööde vaikseid dialooge.
Tõnis Vindil oli Mare elus ja loomingus oluline mõttemõjutuslik roll. Tõnis Vinti peeti tollase kunstielu intellektuaalseks liideriks ja erinevate kultuuride, nii euroopa kui aasia märgistike universumi interpreteerijaks. Ta oli kosmopoliit ja paljude mentor. Mare ja Tõnis ühine kodu nagu loomingki kandis üleliigsest puhastatud maailma jooni ja keelt ning oli omaette sisearhitektuuri teos - noorte kunstike eluavaldus.
Mare Vint ja Andres Tolts olid aga nö. küpselt ja kogenult lahutamatud. Kõrvalt vaadates võis öelda, et nad jagasid igat oma kooselu hingesõõmu imetlusväärse armastuse, hoolimise ja kokkuhoidvusega niisama nagu põimuvad üksteise elementidesse ka nende näitusel kõrvuti olevad teosed, kujutades ühiseid vabadusi ja struktuure.
Mare Vinti mäletav näitus ei ole kaugeltki vaade minevikku. Tema tööde ajatu olemus esitab tänases omi sõnumeid nii, nagu ta esitas neid kunagi või teeb seda tulevikus. Ehk tuletavad tema korrastatud mõtete kujundipuhtad ruumid meile meelde oskust keskenduda, vabaneda liigsest ja näha olulist, prioriteetset. Mare Vindi iga töö on otsekui ühele hetkele fokusseeritud elementide kogum. Pilk, mis vaatleb tähelepanelikult torni maastikujoonel või puulatva silmapiiril või õhku mere kohal. Kunstniku fookusest väljas olev maailm aga on tinglikult valge, justkui ebaoluline mahuruum pildil, ent mille ülesandeks on komponeerida teosepinna nauditavaid rütme. Mare Vindi vaatenurgad teda ümbritsevale reaalsusele pakuvad lõputult sarnaste ja eriliste detailide tõlgenduse võimalusi, mida ta oma publikuga jagab, suunates märkama olulist tihti märkamatutes mõttepaikades.
Piia Ausman - näituse kuraator