Mõnel näitusel ongi nimi nagu see siin – „Retrospektiiv“, väljendades lihtsalt ja selgelt ekspositsiooni olemust ilma mõistatamise, väljakutsuvate metafooride ja suurte sümboliteta. Retrospektiiv on siinkohal tagasivaade ühe kunstniku eluloomingule, sedakorda Viktor Sinjukajevi omale, kes tähistab 9. septembril Haus Galeriis oma 80. juubelit.

Oluline on mainida, et viimane mastaapne näitus oli Sinjukajevil samuti Haus Galeriis ja 20 aastat tagasi, mil ta tähistas koos meiega oma 60. juubelit. Vahepealsetel aastatel ei ole kunstnik pidanud oluliseks oma loomingut suuremalt presenteerida, vaid töötanud vabakutselisena ning osalenud ühisnäitustel. Seda enam on käesolev näitus märkimisväärne ja pidulik sündmus, mil autor pidas põhjust piisavaks, et anda kunstiaustajatele võimalus taas ja põhjalikult tema maailma süveneda.

Haus Galerii on Viktor Sinjukajevi loomingut esindanud alati, hinnates teda meie kaasaegse kunstiruumi üheks tehniliselt huvitavaimaks ja filigraanselt meisterlike oskustega kunstnikuks. 

Juubelinäitus esitab töid õpinguaegadest, heidab pilgu autori tänastesse maalidesse ja pakub vaateid pikkadest tööaastatest kõige selle vahel –  perioodist, kust pärineb suurem osa Viktor Sinjukajevi siinse näituse teoseid – 1980ndatest ja 90ndatest aastatest.

Viktor Sinjukajev kuulub selle põlvkonna autorite hulka, kes tuli kunagise Nõukogude Liidu avarusest õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti ning Eestisse elama ja töötama jäigi.

ERKI lõpetas Viktor Sinjukajev 1973. aastal graafikuna ning juba 1978. aastal astus siinse Kunstnike Liidu liikmeks. Just graafikaoskused ja ettevalmistus plakatikunstiks olid need, mis Sinjukajevile algusaastatel Eestis tööd tõid. Tema tollased nii poliitilised kui ka kultuurisündmusi reklaamivad plakatikujundused on märgilised. Valik tollaseid nostalgilisi plakatite originaalkavandeid, mille trükitööstus massidesse paiskas, on eksponeeritud ka näitusel, pakkudes intrigeerivat tagasivaadet loosunglikule NSVLiidulegi.

Sinjukajevi maaliloomingu märgilisemad tööd näitusel on aga tema linnamaastikud, tegelikult kunagise moodsa elurajooni Lasnamäe paneelseinad oma mastaapsetes rütmides. Kunstnik kujutab neid seinu pea tõetruult, kasutades maalipinnal krohvi imiteerivat tekstuuri.  Valgused ja varjud  majanurkade ja akende rütmides mõjuvad aga pigem Lasnamäed poetiseerivalt kui selle stereotüüpi toetavalt. Sinjukajevi Lasnamäe on mõtlema ja vaatama kutsuv arhitektuurikompleks, mida kunstnik maalib kui monumenti ühele võimalikule elukeskkonnale, olles selle puhastanud inimeste ja liikumiste mürast. Kunstnik süveneb kivilinna olemusse, otsekui tabades kedagi tema üksi ja enesega olemise hetkedel. Ise nimetab ta seda töödesarja tinglikult paneelideks ja paneelide rütm ning kogum see ongi.

Paneelide kõrval loovad näitusel tundlikke vaheldusi Sinjukajevi natüürmordid, maastikud ja mered. Võib arvata, et selle loetelu taga peitub rida vanameisterlikult realistlikke ja traditsioonilisi vaateid, ent kaugeltki mitte. Viktor Sinjukajev on ka kõige traditsioonilisema käsitlusega teemade stiliseerija. Teda huvitavad eelkõige kompositsioonide rütmid, maalipindade struktuurid ja alati teatud väljapeetud ning isikupärane minimalism, olgu see siis lihtsustatud motiivide tasandil või monokroomsetes koloriidivalikutes.

Näitus Haus Galerii ülakorruse saalis on mitmekesiselt nauditav ja vaheldusrikas, ent ometi harmooniline tervik, vaatamaks maailma läbi ühe kunstniku pikkade tööaastate, kutsudes otsima seosed ja erisusi ühe mõtteruumi raames.

Kuraator Piia Ausman