Tallinna kahes galeriis on avatud akvarellikunstnike mahukas näitus mille peateemaks on vesi, nii kaudselt kui otseselt. Meie akvarellistidele on merelähedus kodune, et sellest noppida aja-olulisi seoseid ja neid vaatajani tuua. Näitustel Haus ja Solaris Galeriis uurivad akvrellistid ühe ookeanist inspireeritud mõtteväljenduse erinevaid sümboolseid tähendusi.
Kahel näitusel kokku on eksponeeritud ligi sadakond teost, mis kõnelevad vaatajaga läbi vee nii kaudselt kui otseselt. Akvarellitehnika värvide sulandavas ja siduvas ning toonilt toonile üleminevas iseloomus on midagi hetkevihjelist. Sinisest saab sujuvalt ja segamatult kollane, niisama nagu mustjat assisteerib hall ja valge või rohelisse värvub kergelt ja loomulikult helepunane. Akvarellitehnika värvide käitumine illustreerib sümboolselt integratsiooni. Sallivust ja sarnaste ning erinevate võimekust tasakaalustatud ühispildil koos eksisteerida…
Akvarellistid ise on oma näituse puhul välja toonud, et vaatamata sellele, et ookean, sh meri, on juba sajandeid kunstnikke ja kirjanikke inspireerinud, on selle olemus siiski ammendamatu. Tohutu vee olemus köidab neidki taas ja taas. Kuigi on teada lugematul arvul tsitaate merest, rääkimata teostest mere vaadetega või muusikast, mis kannab mere rütme, tõmbab vesi oma eksistentsiaalse olemusega ikka. Meie akvarellistidele on merelähedus kodune, et sellest noppida aja-olulisi seoseid ja neid vaatajani tuua. Näitustel Hausis ja Solarises uurivad akvrellistid ühe ookeanist inspireeritud mõtteväljenduse erinevaid sümboolseid tähendusi.
“Üksinda oleme üks tilk, koos oleme ookean.” Enamasti on selle tsitaadi tõlgenduseks, et koostegemises peitub jõud. Kuid ka see, et mida me teame, on vaid väikene tilk ja mida ei tea, terve ookean. Või hoopis, et ühes veetilgas on peidus kõikide “ookeanide” saladused või et kõik vastused on meis endis. Või et see mida me teeme näib kõigest tilgana ookeanis, adumata, et ookean oleks ilma meieta selle tilga võrra väiksem…
Kas ookeanis on iga tilk oluline? Kas tilk suures meres erineb tilgast, mis kukub kuumale kivile? Kas suur vesi neelab ja allutab väikese või on tema suurus igas väikeses osakeses?
Küsivad ja kutsuvad küsima näituse autorid:
Agne Kuusing-Soome, Aleks Kase, Anneliis Vabul, Annika Tonts, Christel Allik, Eero Ijavoinen, Eleny Kasemets, Elize Hiiop, Enno Ootsing, Epp Viires, Erki Kannus, Eve Ermann, Eve Viidalepp, Illimar Paul, Jose Mario Calero Vizcaino, Kadri Bormeister, Kairi Orgusaar, Kerstin Rei, Kärt Karjatse, Külli Tael, Lea Malin, Lii Pähkel, Liisi Tani, Mari Roosvalt, Mariann Hakk-Eve, Marje Üksine, Marju Bormeister, Naima Neidre, Pille Laub, Pille Lehis, Rein Mägar, Rete Jallai, Sergei Minin, Tiina Tammetalu, Tiina Tarve, Tiiu Pallo-Vaik, Tiiu Übi, Tuulikki Tolli, Veera Stanishevskaja, Virve Albri, Ülle Kuldkepp.
Näituse on kureerinud Mari Roosvalt, Kerstin Rei, Meelis Tammemägi ning Piia Ausman.
Siinkohal on esitletud valik teoste fotodest: