Näitused > Toimunud > SEB GALERII

SEB GALERII 22.01.2003-05.02.2003

HERKKI-ERICH MERILA, TOOMAS KALVE, PEETER LAURITS

4+7+12. Tolm.

Merila, Kalve ja Laurits on Eesti tippfotograafid ning head sõbrad, kes on juba mõnda aega kavandanud ühisnäitust. Üllatuslikult sai see teoks seni maalile keskendunud Ühispanga galeriis.

Ajal, mil mujal maailmas kogub fotokunst juba aastakümneid järjest suuremaid tuure ning talle pööratakse järjest enam tähelepanu nii kriitikute kui publiku poolt sel määral, et fotokunsti hetkeseis on hakanud suuresti määrama kogu kunstituru olukorda, on Eestis foto muutumine täisväärtuslikuks kunstiobjektiks jäänud ikka veel 19. sajandi arusaamade taha. \"Foto ei ole kunst,\" sosistavad mõned ja eelarvavad paljud. Seetõttu tuleb alustada peamisest. Herkki-Erich Merila, Toomas Kalve ja Peeter Laurits on kunstnikud, kes juba ammu väljusid fotomaailma kitsastest piiridest ning sukeldusid kultuurielu mullivanni. Nende nimed on kaasaegses kunstielus orienteerujate jaoks omaette märksõnadeks, millega opereerimine näitab kõneleja peenekoelist kultuuritaju. Samas pole nad kunagi jäänud elevandiluust tornis seiklejateks, nende pildid pole kunagi mõeldud vaid vähestele väljavalitutele.

 

Kõik kolm jõudsid foto juurde erinevatel põhjustel. Merila otsis pääsu sõjaväest ning leidis selle Tallinna Sidekoolist, Kalve juhtus trehvama fotosõbraliku miilitsaga ning Laurits tüdines maalikunsti vahenditest, hakates otsima laiemaid tähistamissüsteeme. Kõik kolm tõusid 1980ndate keskpaigas kiiresti uue fotokunstnike põlvkonna esirinda ning hakkasid sama kiiresti sealt eemalduma, jõudes kunstimaailma huviorbiiti, mis tollal ei võtnud fotograafe enda rüppe just väga sageli. 1990ndate alguses raamistus kolmiku mõttekaaslus ka organisatoorselt, kui koos mõnede teiste fotograafidega asutati rühmitus Igavesti Sinu.

 

1992. aastal asutasid Laurits ja Merila ühisautori DeStudio, mida on nimetatud fotograafia maaletoojaks Eestiks, kelle kiiluvees jõudsid kunstimaailma argileksikasse ka teised. Kalve äratas samal ajal tähelepanu oma installatsioonidega, võites mõningaid olulisi auhindu. Pärast DeStudio aktiivsema tegutsemise lõppu on kõik kolm keskendunud oma sooloprojektidele, jätkates samas mõttekaaslusest tulenevate hüvede nautimist.

 

Herkki-Erich Merila on kaasajal tuntud eelkõige Eesti ühe hinnatuma moe- ja reklaamfotograafina, kelle pildid kujundavad aktiivselt meie ümber olevat visuaalset keskkonda. Kahasse Kaur Kenderiga valmis tal 2001. aastal teos \"Läbi rahulike silmade\", kuhu Merila tegi illustratsioonid, millest tõukusid Kenderi lühijutud. Oma piltide tegemiseks kasutab Merila skännerit, asetades inimesed õrnalt skänneriklaasile ning tehes seejärel ühe tõmmise teise järel.

 

Toomas Kalve kasutab oma tööde tegemiseks vanu eelmisest sajandivahetusest pärit kaameraid, vanim objektiiv on lihvitud Prantsusmaal 1871. aastal. Tema pildidki on arhailise koega ning romantilise õhustikuga. Tööde toonimine ning käsitsi koloreerimine viib Kalve pildid tagasi fotograafia sünnihetke juurde, mil valminud pildid olid haruldased fenomenid ning nende ümber valitsev aura midagi erilist ja salapärast.

 

Peeter Lauritsa seeria valmis 1993. aastal, mil ta oli just tagasi saabunud õpingutelt New Yorgis. Seal külastas ta aktiivselt muuseume ning peagi sigines temasse kuri kahtlus, et maailm ei ole kirjeldatav ainult selle sõnavara abil, mida me igapäevaselt kasutame. Veelgi enam - Lauritsat tabas ohtlik arusaam selle kohta, et erinevad ajad ning ruumid pole sugugi erinevad, vaid üks ja sama. Nii võtabki ta oma tagataskust ajaloo ning hakkab sellega mängima.

< tagasi