Orest Kormašovi 1990. aastatel maalitud teostel on kujutatud mehe pilgust lähtuvat haruldast teemat oma aja kunstis – väikelast koos emaga ja teiste pereliikmetega ning ümbritsevat keskkonda, mis muutub kohati abstraktseteks värvilaikudeks.

Maalilaadist võib välja lugeda mõnel juhul päikselist päeva, mõnel juhul „karmi stiili” (1960. aastate moetrend maalida figuuridele tumedaid kontuure), mõnel juhul picassolikku geomeetriat. Koloriidipõhises maalikunstis on peeneid värvinüansse ja -kooslusi.

Orest Kormašov on mõneti erandlik kunstnik oma põlvkonnas ja terves eesti kunstis. Ta on pärinud maalikunstnikust ja ikoonikogujast isa Nikolai Kormašovi järjepidevuse, uurides, kogudes ja restaureerides isikliku algupärase vabaloomingu kõrval ka rangematest reeglitest lähtuvat ikoonikunsti ja vallates suurt hulka teadmisi nimetatud pilditüübi kohta. Ema ja last kujutatakse sakraalses ja profaanses kontekstis väga erinevalt. Ometi lähtub sedalaadi kunst elu alguse ja jätkuvuse väärtustamisest, tuletades meile meelde, et iga inimene on olnud laps.  

Kunstniku vabaloomingu ja ikoonimaalide ühisnimetajaks on lähtumine eetikast, hingestatusest, puhtast südamest, maailmakõiksuse tajust ja ühtsusest, mis ehitab üles inimese vaimu. Seda ajal, kui suur osa kunstist mängib vastandsuunaliste mängureeglite alusel, lähtudes tänapäevastest tehnoloogiatest ja kultuuriteooriatest. 

Mida ebaturvalisemaks muutub maailm, seda rohkem otsib inimene kas teadlikult või alateadlikult turvalisust. See, mida elus endas jääb vähemaks, muutub kunstis pigem väärtuslikumaks. 

HAUS galeriis eksponeeritud maalid on loomulikus sünkroonis kunstniku isikliku elu sündmustega 1990. aastatel. Helged perekondlikud hetked on maalitud erineva formaadiga lõuenditele ega esinda selles mõttes etteplaneeritud ühtset maaliseeriat, vaid pigem elu enda kulgemist. Iga maal esineb iseendana, kuuludes ühtlasi laiemasse maaliperekonda. 

PS. Orest Kormašovi suureformaadiline emaõnne kujutav maal asub Tallinna Ülikooli peamaja tudengikohviku seinal. Viide faktile, et kunstnik töötas kauaaegselt TLÜ kunstiosakonna õppejõuna, samuti viide asjaolule, et Tallinna Ülikoolis on erialasid, mis seonduvad väikelaste arengu, õpetamise ja uurimisega, toetades tudengite valikuid isiklikus elus. 

Orest Kormašov (1964) omandas kunstihariduse Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, mille lõpetas 1990. aastal. Seejärel asus ta tööle Pedagoogilisse Instituuti, alates 2006. aastast Tallinna Ülikooli, kus talle omistati 2019. aastal teenetemärk. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1996. aastast. Ta on töötanud muinsuskaitse valdkonnas, kureerinud Kadioru Kunstimuuseumis ja Mikkeli muuseumi näitusi ikoonikunstist. 2010. aastal osales Leonardo da Vinci autoportree atribueerimise rahvusvahelises uurimisprojektis, mis päädis konverentsiga Tallinna Ülikoolis ja näitusega Kadrioru Kunstimuuseumis.  

Tekst: TLÜ / BFM-i õppejõud, kunstiteadlane Heie Marie Treier 

Näituse kuraator ja kujundaja: Piia Ausman