Oksjonid > Toimunud > Haus Galerii

ok_na_561.jpg

Haus Galerii 05.11.2023 15:00

EESTI KUNSTIKLASSIKA OKSJON: MOODSAD RÜTMID

Pühapäev, 5. november kell 15:00

Haus galerii selle oksjoni teostevalik on ajalt ja autoritelt mitmekesine. Tekstid kataloogi on kirjutanud kunstiloolane Eero Epner ning valik on komponeeritud pigem uuemeelse ja eksperimentaalse ning moodsama maalikeele alusel kui ajastuid või autorite õpi- ja tööperioode järgides. Selliselt pakub näitus kunstiloolisi intriige, mis näivad kohati traditsioonilised, ent on samas ajarütmides novaatorlikud, liikudes sootuks kaasaegsemate ja eksperimentaalsemate kunstimeeleolude suunas. Teosed on jaotatud teemagruppidesse, mis aitab leida nii ühisjooni kui ka sarnasusi erinevate autorite lähenemisele elu- ja maailmakirjeldustele läbi kunsti laiemalt, illustreerides seda, millega kunst tegeleb - analüüsib, mõtiskleb, avab ja provotseerib nägema läbi kujundliku ruumi eluainese sisemustesse. 

Haus Galerii oksjonite kuraator, Piia Ausman

< tagasi

Klassikaliste žanrite uustõlgendused

Uuenduslik ja otsinguline kunst võtab sageli uurimisobjektiks kunstiajaloo enda – ammutab sealt inspiratsiooni ning pakub uustõlgendusi. Eesti kunsti on iseloomustanud aga pigem pehmemad arengud: erinevad kunstiajaloost tuttavad žanrid on jõudnud kunstnike kaasaega ning nad ei hülga neid ega ka murra, küll aga pakuvad uusi tahke. Näiteks Ann Audova või Laurentsiuse lillemaalid kuuluvad kenasti lillemaalide traditsiooni juurde, kuid pakuvad uusi vaatenurki. Audova võtab lilled konkreetsest ruumist välja ja asetab abstraksemasse ruumi, Laurentsiuse filigraanne maalimislaad lubab olla justkui vanamoodne, kuid sääraste rõhutustega, et muutub ikkagi nüüdisaegseks. Evald Okase aktid ja lilled on pulbitsevad ja energiat täis, ta naudib motiive ja maalimise rõõmu ning näib suplevat naeratus näol kunstiajaloo pakutud võimaluste sees. Andres Toltsi lähenemine on seevastu palju jahedam ja isegi veidi irooniline. Lopsaka lillekimbu asemel maalib ta lakoonilisi kõrsi keset moodsat keskkonda – ja ometi on selleski oma esteetika ja lumm. Peeter Mudisti jaoks on natüürmort aga võimalus anda edasi mingit meeleseisundit. Välise vaatemängu asemel huvitab Mudistit filosoofiline üldistus, edasi antuna talle omaste sumedate ja sulanduvate värvidega. Uusi tõlgendusi klassikalistest žanritest pakuvad teisedki: Olga Terri foonist väljapuhastatud lilled, Henn Roode abstraktsionismi piiridel liikuv merevaade, Eugeni Noormägi kubistliku flirdiga või Enn Volmere isikupärases laadis natüürmordid. Kõige provotseerivama eksperimendi pakub välja ehk Ado Lill, kes klassikalise aktimaali loomisel on kasutanud erakordselt jõulisi värve, jõulist formaati ja väljakutsuvat poosi.

Rukkililled
1. Ann Audova Rukkililled 1960ndad. Õli, kartong 42.3 x 33.2 cm (raamitud) Alghind 4 200 Viimane pakkumine 8 000 Haamrihind 8 000
Natüürmort
2. Eugeni Noormägi Natüürmort 1960ndad. Õli, masoniit 46.7 x 58 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 2 600 Haamrihind 2 600
Meri
3. Henn Roode Meri 1966. Õli, lõuend 65 x 78 cm (raamitud) Alghind 5 100 Viimane pakkumine 8 700 Haamrihind 8 700
Pojengid
4. Olga Terri Pojengid 1960-1970ndad. Õli, papp 54.7 x 45 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Hommikune kohv
5. Peeter Mudist Hommikune kohv 1974. Õli, papp 39 x 48 cm (raamitud) Alghind 13 000 Viimane pakkumine 20 500 Haamrihind 20 500
Bukett
6. Andres Tolts Bukett 1974. Õli, lõuend papil 70 x 50 cm (raamitud) Alghind 5 700 Viimane pakkumine 5 700 Haamrihind 5 700
Gladioolid
7. Enn Volmere Gladioolid 1977. Õli, papp 80 x 51 cm (raamitud) Alghind 2 200 Viimane pakkumine 2 600 Haamrihind 2 600
Näitleja
8. Evald Okas Näitleja 1991. Õli, papp 40 x 30 cm (raamitud) Alghind 6 900 Viimane pakkumine 6 900 Haamrihind 6 900
Riietuvad naised
9. Evald Okas Riietuvad naised 1993. Tušš, guašš, paber Lm 102 x 73 cm (raamitud) Alghind 5 800 Viimane pakkumine 18 000 Haamrihind 18 000
Lilled
10. Evald Okas Lilled 2005. Õli, akrüül, masoniit 54.3 x 42.5 cm (raamitud) Alghind 4 300 Viimane pakkumine 6 300 Haamrihind 6 300
Make-up
11. Ado Lill Make-up 2006. Akrüül, värvitihendaja, lõuend 100.5 x 135.5 cm (raamitud) Alghind 5 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Must kalla
12. (Lauri Sillak) Laurentsius Must kalla 2013. Õli, segatehnika, lõuend 100 x 100 cm (raamitud) Alghind 5 600 Viimane pakkumine 7 400 Haamrihind 7 400

Vormiotsingud

Pärast teist maailmasõda olid esialgu kõik otsingud keelatud. Milleks otsida, kui nõukogude võim on sinu eest juba kõik leidnud? Kunstnikele kirjutati ette väga ranged reeglid, mida ja kuidas maalida ning teisitimaalimise eest tabasid karmid karistused. Seetõttu võime näha, kuidas välismaale pagenud autorid jõudsid vabades ühiskondades töötades sammhaaval vormieksperimentideni. Eemalduti reaalse maailma kujutamisest ja hakati rohkem uurima, mis on see, mis on ainult maalikunstis võimalik. Keskenduti värvide ja vormide omavahelisele suhtlusele, ehitati huvitavaid ruume ja kompositsioone. Ent tasapisi hakkasid 1960ndatel, mil ohjad korraks lõdvenesid, ka siinsed kunstnikud vormidega katsetama. Huvitav, et eksperimenteerijate seas oli nii neid, kes olid lõpetanud Pallase (Elmar Kits) või saanud Pallase õppejõudude käe all koolituse (Valdur Ohakas), aga ka uusi autoreid, kellele haridus oli antud juba uutes tingimustes (Enno Ootsing, Lola Liivat). Impulsid olid kõigil erinevad ja ka tulemused. Uuriti kubismi, abstraktsionismi, ekspressionismi – maalid võtsid osadeks lahti vorme või värve või mõlemaid. Mõned autorid lisasid teostele siiski teatud kirjandusliku süžee kasvõi pealkirja tasandil, teised lasid sellest täienisti lahti. Hilisematel kümnenditel vormiotsingud jätkusid. Tulid uued autorid, kes võtsid juba tuttavaks saanud klotsid ja panid neid uutmoodi kokku. Silma torkavad siinkohal kolm naiskunstnikku Anne Parmasto, Mari Roosvalt ja Kristiina Kaasik, kes on süvenenud maalikunsti vahenditesse väga erinevate nurkade alt. Näeme konstruktivismi mõjutusi Mari Roosvaltil, pehmet tundelaadi Anne Parmastol ning väljapoole pulbitsevat energiat Kristiina Kaasikul. Ent kõiki neid ja varasemaid autoreid ühendab ühine soov uurida, katsetada, eksperimenteerida nende vahenditega, mis on omased just maalikunstile.

Traffic
13. Eugeni Noormägi Traffic 1948. Akvarell Vm 46.4 x 32.8 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine 1 300 Haamrihind 1 300
Ateljee
14. Olev Mikiver Ateljee 1958. Õli, vineer papil 27.7 x 70 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Cape Code
15. Joann Voldemar Saarniit Cape Code 1966. Õli, masoniit 45.5 x 101.5 cm (raamitud) Alghind 1 900 Viimane pakkumine 5 900 Haamrihind 5 900
Abstraktsioon
16. Elmar Kits Abstraktsioon 1966. Tempera, paber Vm 29.8 x 38.8 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Natüürmort puuviljadega
17. Valdur Ohakas Natüürmort puuviljadega 1967. Akvarell Vm 27.2 x 38.8 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 3 200 Haamrihind 3 200
Mere lilled II
18. Enno Ootsing Mere lilled II 1967. Akvarell Lm 30.8 x 42 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 1 600 Haamrihind 1 600
Abstraktne kompositsioon
19. Valdur Ohakas Abstraktne kompositsioon 1970ndad. Õli, lõuend 118.5 x 84 cm (raamitud) Alghind 8 900 Viimane pakkumine 25 600 Haamrihind 25 600
Abstraktsioon
20. Mari Roosvalt Abstraktsioon 1978. Tempera, paber 28 x 110 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 2 600 Haamrihind 2 600
Pagu
21. Kristiina Kaasik Pagu 1986. Õli, lõuend 84.5 x 50.3 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine 5 000 Haamrihind 5 000
Abstraktsioon
22. Lola Liivat Abstraktsioon 2002. Õli, masoniit 60 x 50 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 2 100 Haamrihind 2 100
Cherry Delight
23. Anne Parmasto Cherry Delight 2008. Õli, lõuend 145 x 185 cm (raamimata) Alghind Viimane pakkumine - Haamrihind -

Töö

Töötegemine oli nii enne kui pärast teist maailmasõda soositud teemad. Ühiskondades, kus vabadusega ei ole lood kõige paremad, soositakse töötava inimese kujutamist, sest selles on midagi optimistlikku, elujaatavat ja elu edasiviivat. Inimene vaatab näitusesaalis maale, kus teised inimesed töötavad – ja tunneb, et temagi peab andma oma panuse riigi ülesehitamisse, mitte niisama kusagil olesklema. Kuid kõik kohustuslikud teemad väsitavad ja tekitavad seejärel juba iroonilise vaatenurga. Nii Valdur Ohakas kui Andres Tolts on eemaldunud klassikalisest heroilisest töökujutusviisist ning vaatavad seda teatud muigega. Esiplaanile on tõusnud hoopis tehnokraatlik ruum, kus töötava inimese asemel domineerivad masinad, sädemed, pinnad, vormid. Inimesel polegi siin eriti midagi teha, kogu tema arhailine ponnistus tassida kive, külvata vilja või taguda rauda tundub vanamoodne ja isegi veidi naljakas. 

Öine vahetus
24. Valdur Ohakas Öine vahetus 1976. Õli, lõuend 139 x 108 cm (raamitud) Alghind 7 800 Viimane pakkumine 18 200 Haamrihind 18 200
Sädemed
25. Andres Tolts Sädemed 1977. Õli, lõuend 170 x 130 cm (raamitud) Alghind 8 800 Viimane pakkumine 40 000 Haamrihind 40 000

Groteskne inimene

Inimeste kujutamises valitses pikki kümnendeid komme proovida inimest edasi anda psühholoogiliselt või vähemalt mingil moel realistlikult. Kristjan Raua folkloorist tõukuvad inimesekujutised kaugenesid sellest ootusest ning näitasid inimest kummastava ja veidra olendina. Pärast teist maailmasõda olid kunstnikud sunnitud naasma realismi juurde, kuid tasapisi hakkasid tooni andma ka teistsugused otsingud. Kuulus on siin muidugi Jüri Arraku eripärane grotesksus, kus inimene mängib, veiderdab, paindub, deformeerub. Tema figuurid liiguvad alal, kus on raske öelda, kas tegemist on üleüldse inimesega või mingi ebamäärase ainult Arraku maalil eksisteeriva olendiga, kes on aga alati inimesesarnane ja räägib seeläbi ikkagi inimeseks olemisest. Marko Mäetamme melanhoolse mehe portree mõjub oma kokkupakituses ja värvide erksuses samavõrd grotesksena, meenutades Sirje Peterseni klouninimest või Jüri Marrani kummalist ebamaist paarikest. Agu Pildi grotesk ei moonuta aga inimest, küll aga ruumi tema ümber. Inimeselt on Pilt võtnud vaid keha, tema nägu on kaetud maskiga, ja ruum selle inimese ümber on kõike muud kui realistlik.

Abstraktne figuur
26. Jüri Arrak Abstraktne figuur 1967. Akvarell, paber kartongil 30 x 40.3 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine 5 700 Haamrihind 5 700
Kaks inimest
27. Jüri Marran Kaks inimest 1970. Õli, papp 60.7 x 50.3 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 6 200 Haamrihind 6 200
Kes tuli istuma sinu tuppa?
28. Jüri Arrak Kes tuli istuma sinu tuppa? 1979. Õli, lõuend 80 x 60 cm (raamitud) Alghind 5 700 Viimane pakkumine 8 700 Haamrihind 8 700
Kloun
29. Sirje Petersen Kloun 1987. Õli, lõuend 65.5 x 81.5 cm (raamitud) Alghind 5 500 Viimane pakkumine 5 500 Haamrihind 5 500
Melanhoolia
30. Marko Mäetamm Melanhoolia 1991. Guašš, paber Km 70 x 51 cm (raamitud) Alghind 3 200 Viimane pakkumine - Haamrihind 3 200
Naine musta maskiga
31. Agu Pilt Naine musta maskiga 1995. Akvarell Lm 66 x 47.2 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200

Olendid

On teoseid, mis ei soovi rääkida inimestest ega loomadest, küll aga mingitest seisunditest nende kahe olemasolu võimaluse vahel. Tõsi, Valeri Vinogradovi maali südamikus on äratuntavalt kajakas, kuid teda pole huvitanud tingimata selle linnu ornitoloogiline spetsiifika või romantiline hõljuvus. Vinogradov vaatab kajaka kummalist käitumismaneeri, mingit lõpuni mõistetamatut impulssi, mis sunnib teda käituma teistmoodi, veidralt. Jüri Arrak, Andrus Kasemaa ja Edgar Valter seevastu fantaseerivad inimeste ja loomade ühtesulamise ja mütoloogiliste olendite tähendusväljade üle. Olendid on tüpaaž, keda ei ole võimalik lõpuni klassifitseerida või entsüklopeediasse paigutada, kuid kunstnikud tunnevad nende vastu just seetõttu huvi. Kes nad siis on? Mida nad teevad? Mis on nende funktsioon? Ja miks paelub meid kummalisus, veidrus, see, kui kõik ei ole enam nii, nagu me oleme harjunud, et asjad on? Kuidas mõista olendeid ja kas neid on üldse võimalik mõista? Või kelle peale me mõtleme, kui me mõtleme olenditest: nende või iseenda peale?

Pegasus
32. Andrus Kasemaa Pegasus 1993. Pastell, paber Lm 36 x 48 cm (raamitud) Alghind 3 200 Viimane pakkumine 3 800 Haamrihind 3 800
Miniatuur I
33. Edgar Valter Miniatuur I 1990ndad. Õli, papp 10 x 13.5 cm (raamitud) Alghind 1 700 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Miniatuur II
34. Edgar Valter Miniatuur II 1990ndad. Õli, papp 17.5 x 25.5 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 5 900 Haamrihind 5 900
Leopard
35. Jüri Arrak Leopard 1998. Akvarell Lm 18 x 24 cm (raamitud) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Oma lont
36. Jüri Arrak Oma lont 2007. Akvarell Lm 15 x 10 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 2 300 Haamrihind 2 300
Larus marinus
37. Valeri Vinogradov Larus marinus 2021. Õli, lõuend 108.5 x 90.5 cm (raamimata) Alghind 4 400 Viimane pakkumine 15 100 Haamrihind 15 100

Olav Maran

Olav Maran on olnud üks huvitavamaid kunstnikutüpaaže 20. sajandi teise poole kunstis. Alustanud eksperimenteerijana, kes oma väiksemõõtmelistel töödel võttis maastiku osadeks lahti ja proovis seda siis uutmoodi kokku panna, jõudis ta pärast isiklikku pööret religiooni poole 1968. aastal hoopis teistsuguse laadini. Järgnenud on aastakümneid peamiselt natüürmorte, mis on ilmselt kõige järjepidevam kontseptuaalne sari mõne Eesti kunstniku loomingus. Maranit hakkasid nüüd huvitama mitte lahtivõtmised ja kokkupanemised, vaid juba olemasoleva sügavamale olemusse siirdumised. See pole tungimine, vaid harvanähtava lugupidamisega liikumine. Maran vaatab loodust, hoonet või kokkuasetatud esemeid ning proovib tajuda, mis on seal olemuslikku, igavikulist ja seetõttu tõest. Marani alandlikkus kõige olemasoleva ees peegeldub tema järjekindluses: ükski maal ei ammenda tema jaoks lõplikult meie maailma tõde, vaid tabab vaid üht osakest või hetke sellest. Järgmise maaliga tabab ta üht teist hetke, ja veel järgmisega veel üht teist – ja nii edasi ja nii edasi, sest maailm on ammendamatu.

Harvem on räägitud aga Olav Marani maalijameisterlikkusest. Tema võime maalida tumedat fooni sel moel, et see pole lihtsalt värvitud pind, vaid kannab endas teatud ruumilist sügavust, on eriline. Ammendavat tehnilist selgitust sellele polegi: Marani taustades on aimata kunstniku vaimset süvenemist, tema leppimatust pealiskaudsusega ja soovi tajuda ka foonil olevat ruumi lõpuni. Esemete maalimisel ei ole Maran edvistanud realistliku tõetruudusega, vaid vorme kergelt üldistades soovib ta välja tuua esemete ja neile langeva valguse tuumset osa. Tema jaoks ei ole oluline tabada kõigi esemete iga viimast kui detaili selle äratuntavuses, vaid näidata, mis on kõige põhilisem selles kõiges: mis on see, mida ära võtta ei saa.

Prangli saare kabel
38. Olav Maran Prangli saare kabel 1972. Õli, lõuend 44.5 x 58.5 cm (raamitud) Alghind 4 300 Viimane pakkumine 6 300 Haamrihind 6 300
Heledad roosid
39. Olav Maran Heledad roosid 1979. Õli, papp 44.5 x 35 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 6 200 Haamrihind 6 200
Sügise künnisel
40. Olav Maran Sügise künnisel 1984. Guašš, tempera, kartong 43 x 58 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 3 400 Haamrihind 3 400
Vaikelu redise ja munaga
41. Olav Maran Vaikelu redise ja munaga 2009. Õli, masoniit 19 x 24 cm (raamitud) Alghind 1 700 Viimane pakkumine 7 700 Haamrihind 7 700

Loodus: lähedal ja kaugel

Loodusega suhe oli Eesti kunstnike jaoks 20. sajandi alguses iseenesestmõistetav – kuid sajandi keskpaigast enam mitte. Kunstnikud olid suuresti sündinud juba linnas ning loodus mõjus nende jaoks mitte tingimata võõrana, aga mitte ka enam endastmõistetavana. Seetõttu näeme mõneti vastandlikke liikumisi. Ühelt poolt hakati loodusega katsetama, see muutus eksperimenteerimiste katseväljaks, mille üheks näiteks on Ülo Tederi maastikuvaade. Samuti tajusid mõned autorid, kuidas sentimentaalsete ja romantiliste tundetoonide asemel võib loodust kujutada ka teistmoodi, metafüüsilisemalt või filosoofilisemalt. Loodus pole ainult turvaline ja soe paik, vaid temas võib tajuda ka pingeid, temas võib olla eksistentsiaalset tühjust või melanhooliat – nagu näiteks Toomas Vindi teostel. Ent samas oli ridamisi autoreid, kes üleüldist loodusest eemaldumist tajudes kippusid seda tugevamalt sinna tagasi. Uno Roosvalti jaoks on loodus endiselt imetlusväärne paik, kus peitub suur osa olemasolu mõttest. Veronika Keerdoja vaatab lilli samasuguse kiindumuse ja elurõõmuga nagu vaadati varem ning samasugust elujaatust ja loodusvaimustumist näitavad ka Enn Põldroosi, Väino Parise, Edgar Valteri või Ilmar Torni teosed. Nikolai Kormašovi haruldane merevaade näib neid kahte poolust ühendavat: ühelt poolt siiras imetlus looduse vastu, teiselt poolt aga filosoofilisema üldistustasandi otsimine. Loodusvaade on endiselt loodusvaade, aga ta on midagi veel. Sel moel seisab Kormašov üpris lähedal Alfred Kongole, kelle jaoks loodus oli samamoodi ühtaegu peamine teema, ja samas looduse vorme tihendades, üldistades ja abstraheerides liikus Kongo pidevalt ühele laiemale tasandile.

Bukett
42. Veronika Keerdoja Bukett 1956. Guašš, tempera Vm 63.7 x 48.6 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Kivine rand
43. Nikolai Kormašov Kivine rand 1959. Õli, papp 50 x 69.5 cm (raamitud) Alghind 5 200 Viimane pakkumine 5 200 Haamrihind 5 200
Aiavaade
44. Enn Põldroos Aiavaade 1959. Õli, lõuend 65 x 80 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 6 500 Haamrihind 6 500
Karula motiiv
45. Alfred Kongo Karula motiiv 1962. Guašš, kartong 37 x 48 cm (raamitud) Alghind 3 400 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600
Maastik
46. Ülo Teder Maastik 1968. Õli, lõuend 70.5 x 108 cm (raamitud) Alghind 3 700 Viimane pakkumine 9 300 Haamrihind 9 300
Tagalaht
47. Ilmar Torn Tagalaht 1968. Õli, papp 40.2 x 49.6 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 6 500 Haamrihind 6 500
Kaunis päev
48. Edgar Valter Kaunis päev 1970. Õli, lõuend papil 50 x 69.5 cm (raamitud) Alghind 5 200 Viimane pakkumine 9 700 Haamrihind 9 700
Õitsev aed
49. Väino Paris Õitsev aed 1971. Õli, masoniit 68 x 66 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 2 800 Haamrihind 2 800
Maastik
50. Alfred Kongo Maastik 1980ndad. Tempera, lõuend 60 x 81 cm (raamitud) Alghind 3 300 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Maastik kaladega
51. Uno Roosvalt Maastik kaladega 1983. Akvarell 73.5 x 103 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 2 900 Haamrihind 2 900
Maastik enne vihma
52. Toomas Vint Maastik enne vihma 1985. Õli, lõuend 83 x 42 cm (raamitud) Alghind 9 900 Viimane pakkumine 25 200 Haamrihind 25 200
Park ja lambid
53. Toomas Vint Park ja lambid 1992. Õli, lõuend 50 x 75 cm (raamitud) Alghind 8 900 Viimane pakkumine 15 600 Haamrihind 15 600

Malle Leis

Malle Leisi rikkalik looming on hämmastav nii oma värvikäsitluses kui loodusimetluses. Tänu intensiivsele lähenemisele kujutatavale ei ole Leis kunagi olnud pelgalt lillemaalija, vaid tema teosed väljendavad väga erinevaid tähenduskihte. “Autorile on tema poolt maalitud elus¬ ja eluta objektid võrdselt tähtsad mõtestatud sümbolitena. Maalid, mis pealtnäha koosnevad juhuslikest looduse ja tehismaailma fragmentidest nimetus ajas ja ruumis, moodustavad mõttelise terviku, mõjudes ühe võimaliku vaatena meeleliselt tajutavale hetkele igaviku ja lõpmatuse taustal,” kirjutas 1980. aastal Anu Liivak tema kohta. Leisi enda sõnul on kunstniku puhul olulisim vaimne iseseisvus. “Vanasti oli maalikunstnikuks saamisel täiesti obligatoorne akadeemiline kunstiharidus. Lihtsalt ei olnud teist võimalust! Ja ma ise tunnen küll, et mul oli seda aega väga vaja,” ütleb Leis ja kirjeldab seejärel oma loomemeetodit. “Mingi toetuspunkt on alati. Ma ei joonista midagi ette, ei tee kompakavandeid. Lihtsalt võtan paberi ette ja teen. Või õigupoolest teeb pilt ennast ise. Kui ma juba maalin, olen juba üks osa sellest. Tean lihtsalt, mida pean edasi tegema ja seda pole vaja isegi enda jaoks sõnadesse panna.”

Kevadlilled
54. Malle Leis Kevadlilled 1979. Akvarell Lm 59.5 x 59.5 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600
Horisont I
55. Malle Leis Horisont I 1999-2000. Õli, lõuend 36 x 150 cm (raamitud) Alghind 6 900 Viimane pakkumine 20 000 Haamrihind 20 000
Öös on asju VI
56. Malle Leis Öös on asju VI 2010. Akvarell mustal paberil Lm 73.8 x 111.5 cm (raamitud) Alghind 5 200 Viimane pakkumine 5 200 Haamrihind 5 200

Ruum

Kui 20. sajandi esimese poole kunstis tähendas ruumikujutus tavaliselt loodus- või linnavaateid, siis sajandi teisel poolel muutusid ruumid palju kihilisemaks ja komplekssemaks. Ruum kui säärane hakkas huvi pakkuma paljudele autoritele ja pole imestada, et nii mõnigi neist on olnud korraga arhitekt ja maalikunstnik – mõelgem Leonhard Lapini või Vilen Künnapu peale. Samas pakkus ruum laiemat huvi: Urmas Pedaniku maalil näeme midagi, mis võiks olla linnamaastik oma käikude, kõrg- ja madalhoonete ning tänavaruumiga, kuid tegelikult on hoopis tehnoloogiline seade. Jüri Palm ja Abel Lee ehitavad omakorda maaliruume, tekivad “ruum ruumis” efektid, mis ei kujuta linna, loodust ega üleüldse mitte midagi konkreetset, vaid ruum on nüüd abstraktsem. Andres Tolts vaatas ruumi geomeetriliselt, Harri Pudersell aga kriitiliselt, kurtes modernismi pealetungi üle. Rein Kelpmani omapärased teosed kannavad Puderselliga veidi samasugust meeleolu, tuues fookusesse isikupäratu arhitektuuri asemel salapärased, romantilised ja mõistatuslikud agulikeskkonnad. Igatsust saada väljapoole moodsa aja ruume peegeldavad ka Stina Muraka või Nikolai Kormašovi maalid, mis pöörduvad mere põhja või maailma äärele. Nii näeme, kuidas ruumid teisenevad, muutuvad, ruum on huvitav väga erinevate nurkade alt konkreetsest linnavaatest kuni tinglike maakaartideni, romantilistest agulitest merepõhjadeni.

Uus tungib peale
57. Väino Paris Uus tungib peale 1961. Õli, vineer 54.3 x 61 cm (raamitud) Alghind 1 700 Viimane pakkumine 1 700 Haamrihind 1 700
Abstraktne ruum
58. Abel Lee Abstraktne ruum 1969. Guašš, segatehnika, paber Vm 25.9 x 30.8 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 1 800 Haamrihind 1 800
Vana maja
59. Harri Pudersell Vana maja 1971. Õli, lõuend 65 x 81 cm (raamitud) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 3 600 Haamrihind 3 600
Vaikus
60. Nikolai Kormašov Vaikus 1975. Õli, masoniit 50 x 60 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 2 300 Haamrihind 2 300
Tondo sinise fooniga
61. Jüri Palm Tondo sinise fooniga 1977. Õli, lõuend 75.5 x 75.5 cm (raamitud) Alghind 7 900 Viimane pakkumine 11 500 Haamrihind 11 500
Suprealism CXC
62. Leonhard Lapin Suprealism CXC 1997. Akvarell, viltpliiats, segatehnika, paber Vm 29 x 40 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Tabel II
63. Andres Tolts Tabel II 2006. Õli, lõuend 105 x 120 cm (raamimata) Alghind 6 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Pikk Jalg
64. Vilen Künnapu Pikk Jalg 2013. Akrüül, lõuend 80 x 30 cm (raamimata) Alghind 2 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Suured kalad peavad koosolekut
65. Stina Murakas Suured kalad peavad koosolekut 2017. Õli, lõuend 100 x 100 cm (raamimata) Alghind 3 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Ruum G
66. Urmas Pedanik Ruum G 2019. Foto, õli, lõuend 75 x 95 cm (raamitud) Alghind 3 100 Viimane pakkumine 3 100 Haamrihind 3 100
Ehitusloata garaaž
67. Rein Kelpman Ehitusloata garaaž 2023. Õli, akrüül, segatehnika, lõuend 70 x 90 cm (raamimata) Alghind 5 600 Viimane pakkumine - Haamrihind -

-