Eesti kunstiklassika oksjon
Teemad, paigad, kümnendid ja autorid
Piia Ausman
Käesolev kunstioksjon pöörab ajaloojärgnevuse mõneti pea peale ning viitab teemadele ja laadidele, mis on eesti kunstis olnud läbivalt olulised. Nii kõneleme justkui kunstipaikselt sellest, mis meie enda kunsti on ajendanud. Vahendame pilku kunstnikele lähedal olnud sisemistele kogemustele ja välimistele nägemistele.
Eesti kunsti hing on küll igatsev, kuid pigem kodulembene, reisid ja eksootika on meid puudutanud vähem ning muu maailma teemad on vaadeldavad enamasti läbi siit lahkunud kunstnike loomingu. Kõige põhjakihiks on ikka loodus ja maalähedus, mille vaikne tunnetuslik pool teeb eesti kunsti sügavaks.
Niisiis, mis iganes ajastutel ei saa me mööda eesti kunsti loodusihalusest. Selle maa puudutusest, millest tõukusid meie esimesed professionaalsed teosed – loodus on kõnekas eriti Pallase kunstikooli nostalgias, ent inspireerinud meie loojaid nii realistlikeks vaadeteks, modernistlikeks katsetuseteks, kui ka andnud ainest puhastele abstraktsioonidele tänase päevani.
Mereläheduski näib eesti kunstile olevat ilmne allikas. Ometi oleme merd selle klassikalises mõistes kujutanud vähem. Meri meie maalidel ei ole sulnis sillerdava vee romantika, vaid töö – kalurid, paadid randadel. Meri, millesse on poetatud üks hoopis teismoodi ja äärmiselt eestlaslik romantika – vaikne ja tõsine suhe suure ja mõõtmatu veega.
Ka erinevad kodumaised linnad ja konkreetsed paigad on meie kunstnikke alati huvitanud – vaiksetest intiimsetest vaadetest kuni avarate panoraamideni. Siinne kunst on tõesti pigem endasse kui väljapoole pürgiv. Vastuseid olemise väärtustele otsitakse kusagilt sügavamalt seestpoolt. Linnavaated eesti kunstis on enamasti katked katustest, agulitest ja tänavasoppidest kui paraadlikud panoraamid, mis tahaksid tabada pidulikkust, otsitakse ikka lihtsust. Lihtsuse võlu on meie kunstis ju palju.
Teemagruppides toob oksjon eraldi välja nii kunstnike isiklikumad ilmavaated kui idülli otsingud ja lustimise teemagi, püüdes rõõmu vaataja jaoks mitte unustada.
Ühe autori väljatõsteid on oksjonil ka. Ants Laikmaa olulisust on meie kunstis rõhutatud alati. Haus Galerii sügisoksjon esitab väikest kollektsiooni autori töödest. Sellesse mahub kodumaa ja eksootika kujutamise kõrval Laikmaa jaoks niivõrd oluline ja eesti kunstis ju igati käsitletud žanr, portree, mida kunstigurmaanid oma kollektsioonidesse läbi aegade pikkinud on.
Samuti leiame oksjonilt skulptuuri peatüki, mis ei ole ehk meie kunsti põhifookuses olnud, ent mille olemasolust me kuidagi mööda ei saa vaadata. Eriti kui kõneleme Jaan Koortist, kelle panus siinse professionaalse kunsti- ja kultuurimaastiku arengusse on olnud mõõtmatu.
Autoritest toome rõhutatult välja veel ühe olulisema siinse modernisti ja märgilise kunstiisiksuse Henn Roode, kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat.
Täiesti omaette on sellel oksjonil esitletud ka eesti naiskunstnike teosed. Paraku on meie kunstiajalugu olnud valdavalt meesautorite keskne ning seda enam on huvitav jälgida naiste loomingut meesmaalijate kõrval läbi erinevate kümnendite kuni kaasajani.
Moodsa kunsti rubriigid oksjonikollektsioonis loovad mitmekesiseid väljendusi. Rõhutame moodsa kunsti klassikuid, avangardset rühma, kelle tulekuvärskus muutis oluliselt eesti kunsti 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel. ANK'64 rühma tegevusest möödub 60 kunstiaastat, selle märgilise grupi liikmete teoseid on meie oksjonil mitmeid. Kümnenditest toome välja 1990ndad aastad, mis tõid kaasa isepärase kunstiuuenduse laine, mida oksjoninäitusel jälgida.
Seega, kallis kunstipublik, ärge otsige selle oksjoni valikust mitte niivõrd ajastute ja kõige järgnevuse ning järgitavuse loogikat, vaid kunsti ennast, mis väljendub läbi erinevate teemade, paikade, kümnendite impulsside, autorite isiklike hetkenägemuste ja sügavuti minevate elutõlgenduste, läbi mille meie kunst on Kunstiks saanud.