Jaan Vahtra
(1882–1947)
Varakevadel. 1942
Monotüüpia. Km 31.5 x 40 cm (raamitud)
hind 3 200
All vasakul: VAHTRA 42
Tagapapil: Jaan Vahtra: “Varakevadel” Monotüüpia. 1942
TKM lipik: 13/64-70
Nii ammustelt fotodelt kui autoportreedelt vaatab Jaan Vahtra maailma terava, uuriva ja läbinägeva pilguga. Ilmselt just uudishimu ja energeetiline meel olid need, mis Vahtrat edasi viisid. Ta tegutses nii kunstniku, kirjaniku aga ka ajakirjaniku ja pedagoogina, oli üks esimesi Pallase mõjukamaid õppejõude. Kunsti juurde jõudis Vahtra alles 29-aastasena, mil ta sattus vaimustusse Vilhelms Purvitise maalilaadist, asudes tema juurde Riia linna kunstikoolis ka õppima. Hiljem täiendas Vahtra end juba Peterburis ning oli tollase vene avangardi keskmes. Tema õpetajateks olid teiste hulgas vene suurkuju Kuzma Petrov-Vodkin, ent Vahtrat mõjutasid ka Marc Chagall ja Vassili Kandinsky. Uuenduslikud ja eksperimentaalsed kunstisuunad, kubism ja konstruktivism olid Vahtra huviorbiidis, viies tema loomingu kaugele akademismist. Mainekaid vene autoreid näinud ja nende mõtteviisi kogenud Jaan Vahtrast sai 1923. aastal Eesti ühe avangardseima kunstirühmituse - Eesti Kunstnikkude Rühma asutaja. Jaan Vahtrat võib pidada meie 20. sajandi uuenduslikke kunstisuundi enam interpreteerinud loojaks. Monotüüpia, ilmselt Ahja või Taevaskoja kandi motiiviga, pärineb Vahtra hilisloomingust mil kunstnik muu maailma vaimsusega koos liikus natuuritruuduse poole, kujutades tundlikult, ent ikka tehniliselt isikupäraselt üht loodusvaadet, kus teda näisid huvitavat varakevadise maastiku värvinapid meeleolud, taeva ja veepeegelduste ühtesulamised. (P. Ausman)
Tagapapil: Jaan Vahtra: “Varakevadel” Monotüüpia. 1942
TKM lipik: 13/64-70
Nii ammustelt fotodelt kui autoportreedelt vaatab Jaan Vahtra maailma terava, uuriva ja läbinägeva pilguga. Ilmselt just uudishimu ja energeetiline meel olid need, mis Vahtrat edasi viisid. Ta tegutses nii kunstniku, kirjaniku aga ka ajakirjaniku ja pedagoogina, oli üks esimesi Pallase mõjukamaid õppejõude. Kunsti juurde jõudis Vahtra alles 29-aastasena, mil ta sattus vaimustusse Vilhelms Purvitise maalilaadist, asudes tema juurde Riia linna kunstikoolis ka õppima. Hiljem täiendas Vahtra end juba Peterburis ning oli tollase vene avangardi keskmes. Tema õpetajateks olid teiste hulgas vene suurkuju Kuzma Petrov-Vodkin, ent Vahtrat mõjutasid ka Marc Chagall ja Vassili Kandinsky. Uuenduslikud ja eksperimentaalsed kunstisuunad, kubism ja konstruktivism olid Vahtra huviorbiidis, viies tema loomingu kaugele akademismist. Mainekaid vene autoreid näinud ja nende mõtteviisi kogenud Jaan Vahtrast sai 1923. aastal Eesti ühe avangardseima kunstirühmituse - Eesti Kunstnikkude Rühma asutaja. Jaan Vahtrat võib pidada meie 20. sajandi uuenduslikke kunstisuundi enam interpreteerinud loojaks. Monotüüpia, ilmselt Ahja või Taevaskoja kandi motiiviga, pärineb Vahtra hilisloomingust mil kunstnik muu maailma vaimsusega koos liikus natuuritruuduse poole, kujutades tundlikult, ent ikka tehniliselt isikupäraselt üht loodusvaadet, kus teda näisid huvitavat varakevadise maastiku värvinapid meeleolud, taeva ja veepeegelduste ühtesulamised. (P. Ausman)