Lembit Saarts
(1924–2016)
Koduaed. 1957
Monotüüpia. Vm 38.8 x 28.6 cm (raamitud)
hind 1 300
All paremal: LSaarts 57.
Eriti Tartu kunstiringkondades tuntud Lembit Saarts oli turvaline eksperimenteerija. Kohati väljus ta kunstikaanonitest, et kehtestada omi reegleid, tehes veendunult lahtihüppe ajastu valdavatest printsiipidest, siis pöördus aga taas konservatiivsemate valikute juurde. Kindlasti oli tema otsingute ja arengute mõjutajana suur roll Moskvast kodumaal käival Ülo Soosteril, kellega Saarts tihedalt sõbrustas ning kes tollase avangardliku kunstiliikumise figuurina Eestisse uuenduslikke maailma ja maalimise mõtteid tõi. See Saartsi töö siin on pigem iseloomulik tema kunstnikunägemusele, mil ta Kõrgema Kunstikooli Pallase lõpetajana imetles prantsuse suuri maalijaid, eelkõige Claude Monet-d. Tundlik impressioon koduaiast, mis tabab hetke ja õhustikku, mängides õhtusiniste puude ja kuldse valgusega nende taga. Saarts armastas töötada väga erinevates tehnikates ning näis, et töö ja tehnika olid tema jaoks nagu harmoonilised partnerid. Mitte igat motiivi ei saanud maalida õliga või mitte igat figuuri kujutada joonistusel. Selle pehme valgushetke parimaks väljendajaks on Saarts valinud seekord klaasimaali tehnika – monotüüpia. (P. Ausman)
Eriti Tartu kunstiringkondades tuntud Lembit Saarts oli turvaline eksperimenteerija. Kohati väljus ta kunstikaanonitest, et kehtestada omi reegleid, tehes veendunult lahtihüppe ajastu valdavatest printsiipidest, siis pöördus aga taas konservatiivsemate valikute juurde. Kindlasti oli tema otsingute ja arengute mõjutajana suur roll Moskvast kodumaal käival Ülo Soosteril, kellega Saarts tihedalt sõbrustas ning kes tollase avangardliku kunstiliikumise figuurina Eestisse uuenduslikke maailma ja maalimise mõtteid tõi. See Saartsi töö siin on pigem iseloomulik tema kunstnikunägemusele, mil ta Kõrgema Kunstikooli Pallase lõpetajana imetles prantsuse suuri maalijaid, eelkõige Claude Monet-d. Tundlik impressioon koduaiast, mis tabab hetke ja õhustikku, mängides õhtusiniste puude ja kuldse valgusega nende taga. Saarts armastas töötada väga erinevates tehnikates ning näis, et töö ja tehnika olid tema jaoks nagu harmoonilised partnerid. Mitte igat motiivi ei saanud maalida õliga või mitte igat figuuri kujutada joonistusel. Selle pehme valgushetke parimaks väljendajaks on Saarts valinud seekord klaasimaali tehnika – monotüüpia. (P. Ausman)