Valdur Ohakas
(1925–1998)
Öine vahetus. 1976
Õli, lõuend. 139 x 108 cm (raamitud)
hind 18 200
All paremal: VOHAKAS 1976
1970ndate keskel maalis Valdur Ohakas mitmel korral moodsat töökeskkonda, kus tehasetöölised asetatakse maalide südamikku. See võis tunduda kohustusliku motiivina, kuid endine poliitvang ja avangardist vägagi huvitatud Ohakas ei piirdunud ettekirjutatud temaatikaga. Ta paigutas töölised abstraktsesse ruumi, mis mõjus ühtlasi futuristlikuna. Näeme, kuidas masinaid täis keskkonda on paigutatud inimene ning tajume tehisliku ja orgaanilise vahelist pinget. Samas pöörab Ohakas vägagi tähelepanu efektidele: valguslaikudele, tikutule peegeldustele näol, metalsete pindade kiiskamisele ja muule säärasele. Ohakas on kaugel sotsialistlikust realismist, vaid pigem kasutab sealt laenatud elemente täiesti uues maailmas, mis kannab endas 1970ndate tulevikuootust, usku masinatesse ja robotitesse, tehnoloogilist utopismi. Inimene mõjub selle kõige keskel enam mitte valitsejana, vaid pigem küsimusena: kas täiuslikult töötav masinavärk üldse vajab veel puhkepausi võtvat inimest? Või proovib Ohakas meile näidata inimese inimlikkust, tema soovi korraks hinge tõmmata ja suitsu tõmmates niisama olla – miski, mida masin kunagi ei suuda?