Uno Roosvalt

All paremal: U. Roosvalt 83

Uno Roosvalti järjekindel pühendumine rannamaastikele meenutab Eesti kunstis Richard Uutmaa või Eerik Haameri oma. Roosvalti lähenemine näib olevat sealjuures lähedasem Haamerile: tedagi võlub ennekõike rannaelu arhailisus ja ta tajub seal mingeid igikestvaid eksistentsiaalseid tõdesid. Mitteedev maastik oma kivide ja madala taimestikuga ei ole üleliia lopsakas, ent just see muudab ta Roosvalti jaoks ilusaks. Õrnad akvarellitehnika pärisosaks olevad üleminekud näitavad meile panoraamses formaadis rannaääre lakoonilisust ja samas harmoonilisust. Selles ei ole draamasid: puud ei väändu, pilved ei rullu. Kõik on rahulik nagu maailma alguses. Uue kihistuse lisavad rannale pandud kalad. Need viitavad rannarahva eluolule ja sellele, kuidas ellujäämine sõltub inimese enda käteosavusest ja visast tööst, mitte moodsa maailma masinatest. Roosvalti puhul kannavad kalad ilmselt ka sümboolset tähendust, kuna olid kristlikus kunstis väga levinud – see sai alguse siis, kui kristlus oli keelatud ja oma salajaste kohtumispaikade määramiseks kasutati seinale kritseldatud kala märki.