Johannes Saal

All vasakul: JS. 17.X 53

Johannes Saali haridustee algas aastal 1933 kunstikoolis Pallas, kus ta õppis esialgu joonistamist Voldemar Melliku ja maalimist Villem Ormissoni juures. Hiljem jätkas Saal Ado Vabbe ning Kaarel Liimandi maaliateljees. Saades juhendamist oma aja parimailt eeskujudelt kujunes Saalist viljakas ja mitmekesinekunstnik. Teda võib pidada eelkõige ühiskonna kriitikuks, julgeks ja fantaasiarikkaks maalijaks, kes ei peljanud läbi nõukogude okupatsiooni jääda iseendaks, mis mõistagi ei teinud tema elu tollel ajal lihtsamaks. Kunstnikku viis see mitmete oma tööde hävitamiseni, ometi ei tõmbunud ta kunagi kunstiloomisest kõrvale nagu mitmed tema kaasaegsed. Pigem jätkas ekspressiivse eneseväljendajana, kelle loomingus olid kesksel kohal ka eksistentsiaalsed elu ja surma teemad. Jõuliste maastike, portreede ja figuraalkompositsioonide kõrval on oksjoniteos tundlik meeleolukas akvarell, kus ometi Saali teades näib sügis pildil kui Eesti talude kadumise sümbol nõukogude võimu ajal.