August Jansen õppis 1900-1904 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis, mille lõpetas hõbemedaliga. Kunstiteed jätkas kuni aastani 1913 Peterburi Kunstide Akadeemias vabakuulajana. Jansen töötas kaua aega õppejõuna Riigi Kunsttööstuskoolis ja hiljem ERKI-s. Ta oli kunstnik, kes osales aktiivselt näitustel, organiseeris kunstielu ning lõi ridamisi erinevates žanrites maale. Õppimata päevagi tollases pea kõigile kunstnikele pürgimuseks saanud Pallases, kaasas tema looming ometi igati pallasliku koolkonna uuenduslikke suundi. Kunstnik hakkas 40ndate alguses kasutama värve teistmoodi kui seni, need ei vastandu üksteisele enam teravalt, vaid pigem otsivad ühtsest valitsevast põhitoonist kantud koloriiti. Talumotiive on Jansen kujutanud aastate jooksul palju. Traditsioonilised Eesti talukompleksid, mis asuvad looduse rüpes, vaatamata sellele, et tegu on ikka konkreetsete paikadega, on Jansenil muutnud pea idealiseeritud romantilisteks üldistusteks. Maastike maalimine oli kunstniku sõnul enim rahustanud tema meeli, sellest sai hingamisruumi andvad vahepalad, kui mõtted kiskusid suuremat jõuproovi nõudvate kompositsioonide juurde. Nii on seesugused päikeserõõmsad looduskirkad talud ka vaataja silmale ja hingele puhkepaigaks, mil unistus end üle tegelikkuse laotab.