Ludvig Oskar

Ludvig Oskar maalis laias laastus aastakümneid ühte ja sama maali. Ikka ja jälle naasis ta talumaastike juurde, kus aeg kunagi edasi ei liikunud. Ka käesoleval tööl märkame, kuidas vari langeb küll maja juurde viivale teele, kuid taluhooned ise kümblevad idüllilises päikesevalguses, mõjudes nõnda vastupidavuse sümbolitena. Oskar rõhutab oma rahuliku maalimislaadiga ning motiivi tuuletuse ja vaikusega turvatunnet: ta loob meile kujutluse kodust, kus ei saa juhtuda kunagi midagi ootamatut või äkilist. Ainult mõned mahalangenud aialipid viitavad väikestele haavadele, kuid ka neid ei ole Oskar esile tõstnud, vaid summutab nad raugesse valgusesse.
Enamasti õhturahus talumaastike motiivistik pärines peamiselt Kuusalu kandist ja Koitjärvelt. Antud teos kordab Eesti Kunstimuuseumis asuvat maali "Talu metsa ääres".