Aili Vint

All paremal: A.VINT ‘67

See teos täiendab vaadet Aili Vindi 1960ndate aastate loomingule, mil tema põhitähelepanu all olid op-kunsti atraktiivsed võimalused. Tollased noored autorid said tasapisi hakata nuusutama idadiktatuuri kõrval ka paljulubavaid ja vabaduselõhnalisi läänetuuli, püüdes neid oma kunsti poetada. Tsensuur ei lubanud veel paljutki ja seda enam provotseeriti uusi väljakutseid. Võidutses boheemlus ja intellektuaalsus, loeti, arutleti, vaieldi, pidutseti ja loodi uskumatult lahedat kunsti. Aili Vindi töö, mis kannab mõneti kurjakuulutavat pealkirja „Katastroof“, on tegelikult Aili enda tollane tundepuhang, mis valmis kohe pärast tema ja Toomas Vindi pulmapäeva, kui tuba oli veel värskeid lilli täis ja Toomas pidi Aili üksi jätma ja töö asjus ära sõitma. Aili tegi siis kaks teost - „Katastroof“ ja „Rõõm“, millest viimane on tänaseks omandatud Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni. Aili „katastroofist“ sai tolles hetkes energeetiline ja meeleline tundeüldistus, mida kirjeldavad tema guaššmaali värviüleminekud, ärevad ja vaoshoitud toonid, kahkjad rohelised kumerused, mis tipnevad hõõguvkollasega, suletus ja igatsus üheskoos ning teatud isiklik protestimeelsuski.
(P. Ausman)