Johannes Greenberg

Teos on ära märgitud Hilja Läti monograafias "Johannes Greenberg 1887-1951" (1990) J. Greenbergi säilinud teoste nimestikus lk 83 ja reprodutseeritud lk 65, oli ka eksponeeritud Greenbergi isiknäitustel EKM-s 1965 (kat) ja 1987.
Teos pärineb Olga Terri kogust

Käesolev töö kuulus Greenbergile lähedase inimese kunstnik Olga Terri kollektsiooni. Maali on korduvalt näidatud näitustel ning toodud ära Greenbergi monograafias. Töö kujutab Greenbergile iseloomulikult inimesi nende melanhoolses ja õrnas olekus. Siiski on teos kaugel klassikalisest portreest, kuna edasi antakse mitte inimeste individuaalseid eripärasid, vaid pigem kunstniku enese sisemisi hingeseisundeid. Tõsistes toonides maal kaevub nii värvidesse kui inimeseks olemisse harvanähtava süvenemisega, minnes iga ruutsentimeetriga kaugemale ning mitte leppides pealiskaudsete vastustega. Hämmastav on Greenbergi võime jätkata töötamisega ka siis, kui teistele võiks maal tunduda juba lõpetatuna. Huvitav on ka Greenbergi modellide valik, sest tõsiseid eksistentsiaalseid teemasid käsitleb ta läbi naisterahvaste kujutamise. See polnud toonases ajastus sugugi tavapärane, kuna naistele omistati maalidel pigem kerglasemaid funktsioone.