Ilmar Torn

All paremal: I TORN -53

Ilmar Torni pliiatsijoonistus märgistab 1953. aasta seisuga sotsrealistliku ja klassikalise kunstiõpetuse kaanoni professionaalset valdamist. Akti kujutamine ateljee tingimustes esitab kunstnikule kõrgemaid nõudeid kui näiteks vaikelu kujutamine. Ilmar Torn valdab väga tundlikult inimkeha proportsioone, valguse ja varju langemist tasapinnale. 1950. aastate moeka soenguga ja distantseeritud olekuga modell (toona nimetati kõiki siiski „seltsimeesteks“) on võtnud Vana-Kreeka skulptuuri poosi, mida nimetatakse contraposto – vasak jalg toetab keha raskust ja vasak käsi toetab vastu seina (mõlemad teevad tööd), parem jalg ja parem käsi puhkavad, pea kergelt pööratud kõrvale (contraposto õppevideo, vt: https://www.youtube.com/watch?v=5vK7Z2Odnc0&ab_channel=Smarthistory). Praegu, pärast silmamällu jäänud kõikvõimalikke pöördeid ja mässe kunstis, mõjub selline karge joonistus värskendavalt. Ilmar Torn ise liikus kunstnikuna siit edasi, tunnistades omaks pigem 1960. aastate vaimse vabadusliikumise ja koduse Saaremaa temaatika.