Kristjan Raua olulisusest kunstniku, kunstielu organiseerija ning pedagoogina on kõneldud mitmete monograafiate ning arvukate artiklite kaupa. Olles Konrad Mäe ning Ants Laikmaa kõrval sajandi esimese poole olulisemaid kunstnikke, muutusid tema teosed kiiresti tavalistest töödest omaette tähendusväljaga nähtusteks. Raua loomingu kuulsaimad teosed on ilmselt Kalevipoja illustratsioonid, mis võtsid kokku kunstniku käekirjale iseloomulikud momendid: rahvuslikud motiivid, filigraanne, ent samas äärmiselt isikupärane joonistuslaad ning tõsimeelne ja väga süvenenud lähenemine ainesele, mis kandis endas sageli religioosset sõnumit. Palvetund on tõenäoliselt valminud aastail 1938 - 1942, mil Raual valmisid mitmed joonistused, mis kujutasid vaimselt seotud väikeseid inimgruppe. Kunstniku sügav empaatiavõime ei püüagi peituda - lihtsate ning lakooniliste, ent samas väga tabavate joontega kajastab Palvetund autori üleskutset kokkuhoidmisele ning koosolemisele. See ei ole niivõrd palve jumala, kuivõrd palve inimeste poole. Teos esineb Lehti Viiroja monograafia Kristjan Raud 1865-1943. Looming ja mõtteavaldused (Tallinn 1981) kataloogiosas nr. 1104 all (lk. 202). Teost eksponeeriti Kristjan Raua mälestusnäitusel Kadrioru lossis 1946.a. (kataloog nr. 803).