Jaan Grünbergi haridustee sisaldas endas ilmselt parimaid võimalusi sajandi esimese poole Eestis: esmalt Kristjan Raud, hiljem juba “Pallases” õppides Konrad Mägi ja Ado Vabbe ning 1920ndate teisel poolel kõigi pallaslaste lemmikõppejõud Pariis. Just seal keskendus ta kümmekond aastat hiljem monotüüpiale, muutudes kiiresti üheks virtuooslikumaks selle tehnika valdajaks. Jaan Grünbergi, “Eesti ühe silmapaistvama koloristi” (Hilja Läti) jaoks oli monotüüpia ilmselt veel üks võimalus värvide meeleseisundite uurimisel. Käesolev töö kuulub kunstniku paguluses sündinud tööde sekka, mida iseloomustab sääraste pingestatud meeleolude loomine, mida nähti ja hinnati juba Grünbergi 1930ndate aastate töödes. Värvidele erakordselt terav silm oskab siin nappide ja täpselt valitud vahenditega luua äreva atmosfääri, mis kõneleb nii eemalviibimisest kui ka kummastavast ooteseisundist.