Voldemar Kangro-Pool, ilmselt üks Kristjan Raua tuntumaid õpilasi, sai sajandi algusele tüüpiliselt silmatorkavalt hea rahvusvahelise hariduse. Lisaks Rauale veel Ažbe kool Münchenis, seejärel juba Pariis, “Pallas” ja veel Hamburg. Mitmekesine teekond andis märku kunstniku rahutust iseloomust, mida tunnistavad ka tema mitmed varajased katsetused. 1920ndate teine pool on tunnistajaks Kangro-Pooli varjamatule rahunemisele. Ta elab püsivalt Tallinnas ning on juba piisavalt nimekas, et alustada elu vabakunstnikuna. Ka tema varasemad rahutud futuristlikud süžeed asenduvad nüüd looduslähedaste maastikumaalidega. Võrreldes varasemate eksperimentidega on Kangro-Pooli “Pühajärv” rõhutatult vaikne ning mõtisklev. Teda ei huvita taeva mäslemine ega loodusstiihia, vaid just see: veidi roosakad pilved üle maastiku libisemas. Täielik vaikelu ja rahu, mis pildis peegeldub, on edasi antud ka läbi vaikselt seisvate puudesalude ning järvest kumavate peegelduste.