Rein Tammikut on õigustatult nimetatud Eesti esimeseks postmodernistlikuks maalijaks, kes ühendas vanamoodsa käekirja ning uute olukordade loomise. Ehk nagu Tammik ise on öelnud: “Mind on alati huvitanud mitte mingi vana stiili või hoiaku ülessoojendamine, vaid erinevate aegade kokkupanek. Ühesõnaga väike absurd. Igasugused kontekstist välja rebitud asjad on alati mu lemmikteema.” Just Tammiku 1970ndate teise poole ning 80ndate alguse punaseruuduliste laualinade seeria on tema visiitkaardiks, mis jõudnud lisaks siinsetele riiklikele kogudele ka näiteks olulisematesse välismaistesse nonkonformistlikule Nõukogude kunstile keskendunud kollektsioonidesse. Tuntud küll Eestis, ent veelgi enam väljaspool Eestit, on Tammiku pärandit hakatud viimasel kümnendil ka siinsete muuseumite poolt aktiivselt hindama ja soetama. Asi on seda väärt.