Karl Alexander von Winkler jõudis kunsti juurde hoopis pärast võrdleva keeleteaduse õpinguid. Ometi tõusis ta kiiresti äärmiselt populaarseks autoriks, kelle tuntust sajandi alguse Tallinnas võrreldakse vaid Ants Laikmaaga. Siin töötanud baltisaksa kunstnikest peeti teda konkurentsitult parimaks, tema töid osteti ja osteti kallilt. Sarnaselt paljudele teistele reisis Winkler palju, jõudes tagasi kodumaale alles 1907. aastal. Ilmselt just säärasel välisreisil on sündinud ka “Napoli” – hurmav ning maaliline vaade Itaaliale, mis ei häbene olla romantiline.
Eesti kunstis sel perioodil levinud apokalüptilistele, avangardsetele või rahvusromantilistele ideedele vastandub siin idülliline vaade, mida ei riku ükski viga.