Aarne Miikmaa on andrusjohanliku saatusega kunstnik, kes jõudis 1930ndate keskel oma tippvormi, kuid ei jõudnud kogu jõudu veel teostada, sest enne saabus varane lahkumine, mistõttu jäi ka tema teoste arv võrdlemisi napiks. Ants Laikmaa ateljeekoolis tema lemmikõpilaseks saanud ning „Laikmaa kasupojaks” kutsutud Miikmaa õppis 30ndatel juba „Pallases”, kuna oli lihtsalt välja kasvanud Laikmaa õpetusest. Kõrgkoolis hinnati tema tase niivõrd kõrgeks, et tal lubati jätta vahele madalamad astmed ning süveneda aktidesse, mis sobis ka Miikmaa senise kunstnikuteega. Oma lemmiktehnikas valminud „Seisvas naisaktis” on Miikmaa hoogne, suurt formaati armastav, ent samas lakooniline ja täpne. Erilist tähelepanu on pööratud akti hooletule poosile ja ilmele ning fooni mõjuvuse saavutamisele, aga ka õrnade vorminüansside väljatoomisele. Laikmaa võis kasupoja üle uhke olla.