Lae alla ja täida manuses olev registreerimisvorm ning saada see e-posti aadressile haus@haus.ee. Palun võtke meiega küsimuste korral ühendust.
.png)
Haus Galerii 2023 aasta kevadoksjonite sarja kõige esimene teos on Johann Köleri Kristuse peaetüüd, mis on valminud eeltööna tema ühele tuntuimale tööle, Cēsise (Võnnu) Jaani kiriku altarimaalile. Köleri teosed kunstioksjonite loendis on alati sündmuseks. Selle maali puhul üllatab kristlikus maailmas olulise motiivi spontaanne lõpetamatus, mis mõjub kaasaegselt konseptuaalsena. Teos kuulus Saksa-Vene arhitekti Maximilian von Messmacheri kollektsiooni koos mitmete teiste Köleri maalidega. Kuraator Piia Ausman, tekst Eero Epner, filmi autor Nando Grancelli.
Konrad Mägi looming on jätnud sügavalt märkimisväärse jälje Eesti kunsti ajalukku, läbi tema enese ande ja eksperimentaalse ning dünaamilise maalijanatuuri kui ka tema ühiskondliku tegevuse rahvusliku kunstihariduse rajamisel 20. sajandi alguskümnenditel. Seda enam on sündmuseks iga tema kunstioksjonite valikuis olev teos nagu ka antud äärmiselt värvikirgas ja tähendustekihiline maastik.
Kestus 2:14
Pärast suurt isiknäitust 1991 aastal, süttis Valdur Ohaka kodu, kus kunstnik hoidis oma teoseid. Suur osa töödest hävis tules. Filmlõik näitab ühte pääsenud teost. Teksti on kirjutanud kunstiloolane Eero Epner. Lugenud Lembit Peterson. Teos on esitletud Haus Galerii kevadoksjon 2019 valikus.
Haus Galerii korraldab eesti kunstiklassika sügisoksjoneid juba pea veerand sajandit. Siin meeleolukas pilk kunstiteostele, 2020 aasta sügisoksjoni näituselt - 1960ndatest aastatest kuni 2000ndetate alguseni. Tekstid kunstiloolane Eero Epner, lugenud näituse kuraator Piia Ausman. Filmi autor Haus Films, loovjuht/režissöör Nando Grancelli.
Teos, milles on tunda juugendi järelkaja, selle imelise kunstivoolu puhtaid, dekoratiivseid mõjusid, mis on ühendunud sügavalt sisuka pilguga ühele Põhja-Eesti rannikule Anatoli Kaigorodovi nägemuses. Töö Hausi 2021 kevadoksjoni kollektsioonist. Teose filmiline tõlgendus Nando Grancelli, teksti autor ja loeb Piia Ausman.
Hämmastavalt suurejooneline psühholoogiline portree ühest Kihnu vanast kalurist, keda maestro Evald Okas südamesoojuse ja empaatiaga maalis 1950ndate aastate algul. Teos sai hiljem tema monograafia kaanetööks. Töö pärineb Haus Galerii 2021 kevadoksjoni valikust. Filmiline tõlgendus Nando Grancelli. Teksti autor ja loeb Piia Ausman.
See Vive Tolli 1957. aastal valminud teost "Asfalteerijad", kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, mil fookuses olid töö ja inimesed. Töö pärineb Haus Galerii 2021 aasta sügisese graafikaoksjoni kollektsioonist. Unikaalseks teeb teose pretsedent, et sellest on säilinud ka autori eelversioon, print plaadilt, millega kunstnik edasi töötas. Filmitutvustus kaasab loo nii tööst kui selle tehnikast.
Sadamate kujutamine oli Eesti kunstiajaloos tugevalt levinud, nii enne kui pärast Teist maailmasõda. Sadamat tajuti kui piiripunkti maismaa ja mere vahel kõneledes inimese ja looduse kokkupuutest. Lisaks sadamas seisvatele laevadele portreteeriti ikka merelt tulevaid või sinna minevaid kalureid. Sadama motiivi sage esinemine Eesti kunstis näitab selle tähendusrikkust: sadam võis olla kunstniku jaoks nii romantiliste igatsuste väljendaja kui ka karm tööpaik, nii linnasiluetti kujundav maamärk kui ka atmosfääri loov ja Eesti identiteedile omane paik.
Johannes Võerahansu on Haus Galerii oksjonitel olnud esindatud mitmeti ning enim tunneme teda tööolustiku aineliste teoste loojana, kes lõi üldistusi maa, looduse ja inimese kooseksisteerimisest. Lillemaalid nagu käesolev, olid isiklikud ja intiimsed hetked iseendaga, mis kätkesid maalimise ehedat rõõmu.
Kestus 1:55
Filmilõik Priidu Aaviku autoportreega loob ülevaate kunstniku meeleoludest 1948. aastal, mil nõukogude võimu surve loojatele üldiselt tugevnes. Maal on nii mitmeski mõttes tähendusrikas. Filmile on teksti kirjutanud kunstiekspert Mai Levin ning lugenud näitleja Maria Peterson. Teos on esitletud originaalis Haus Galerii kunstiklassika oksjoni näitusel Kevad 2019.
Sõjajärgsed ülesehitustööd on leidnud kunstis kajastamist mitmeti. Ilmselt on neis hetkedes olnud kunstnikele nii lootust kui lohutust, mil maalikast seatud sinna, kudu on koondunud korraga nii mälestused sellest, mis oli kui ka ideed, sellest, mis tuleb. Teos Hausi 2021 kevadoksjoni kollektsioonist. Filmiline tõlgendus Nando Grancelli. Teksti autor ja loeb Piia Ausman.
Elmar Kitse hingepuudutav teos ja filmiline vaade Eesti rahvapidude traditsioonile. Töö on esitletud Haus Galerii 2021. aasta sügisoksjoni kollektsioonis. Kompositsioon rahvapeolistega Taevaskojas 1959. aastal. Film esitleb maali detailselt, laulab Sirje Vaask, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori president. Filmi autor Nando Grancelli. Oksjoninäituse kuraator Piia Ausman.
Eesti kunstiajaloos eelistatakse linnasid kujutada kui ajatuid ja romantilisi kohti. Progressi asemel keskendutakse pigem agulitele, varemetele, parkidele või vanalinnale. Samuti näeme linnavaadetel harva inimesi, kuna linnad on justkui isetekkelised ja nende areng on seisma jäänud aastakümneid tagasi. Säärane viis otsida ja leida linnades romantilist ning isegi sentimentaalset väljendab kunstnike igatsust ajatu ruumi järele.
Haus Galerii on ikka esitlenud kunstioksjonite valikus autoreid, kes asunud kunagi kodumail ent liikunud siit edasi laia maailma ja seda erinevatel põhjustel. Peterburis kunsti õppinud eestlane August Albo jätkas oma loometeed USA-s, olles seal pupulaarne kunstnik, kelle teosed leidsid mastaapselt reprodutseerimist, teda tunti kui suurepärast tegelikkuse illusioonide loojat, mida tõendab ka käesolev maagiline talvevaade.
Ants Laikmaa, selle eelkõige Eesti mainekaima portreedemeistri huviorbiidis olid ikka ja taas vanad talumajad, mida ta samuti omal moel portreteeris. Laikmaa kõneles nende mälukihistustest, laialipihustumisest maastikus - talud ja maad nende vahel, mida mööda kõndida. Väheste vahenditega on kunstnik suutnud siin hingestada ka kõige lihtsama motiivi. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Kestus: 1:19
Pilk Ülo Soosteri mitmepalgelisse maailma - dissitentlik ja avangardne, askeetlik ent tulvil loomejulgust. Soosteri kahepoolne töö lille ja päikesega intrigeerib ja tekitab elevust. Teksti filmilõigule on kirjutanud kunstiekspert Mai Levin, lugenud näitleja Lembit Peterson. Teos on originaalis eksponeeritud Haus Galerii 2019 kevadoksjoni näitusel.
Leonhard Lapin on eesti kunstimaastiku üks suunamuutjaid, kelle 1970ndate alguses kunsti juurde tulemine lõi uue ja isikupärase kunstiesteetika ent ka sisulise lähenemise. Tema oksjoniteos on unikaalne varase loomingu näide - guašimaal, mis viitab stilistikalt Lapini kuulasimale naise ja masina teemalisele tööde seeriale.
Kunstiajaloos portreteeritakse ikka ja taas tähtsal kohal olevaid ja ühiskonna arengut suunavaid inimesi. Eriti tellimuskunstis annavad tooni kuningad, kodanlased ja väepealikud. Kuid nende kõrval on kunstnikud tundnud alati huvi ka palju lihtsamate natuuride vastu, kes jäävad anonüümseks, ent illustreerivad ilmekalt ühiskondlikke protsesse. Kunstnikele meeldib jälgida sääraste inimeste vahetut olemust ning elukogemusest jutustavaid nägusid. Tavaliste inimeste jälgimine nende argises keskkonnas on kahtlemata võlunud autoreid eri aegadel ja eri kohtades.
Rannaelu armastava kunstniku Maastik tuulikuga.1958, kujutab otsevaadet Saaremaa päikesesse. Maal loob pigem valguse kui vaate aistinguid, erinedes autori loomingus oma pehme atmosfääritunnetuse ning laugjate pintslilöökide poolest, kätkedes rahu.
Eduard Kutsari suureformaadiline taluvaade, mida kunstnik kujutab omamoodi igatseva pilguga. Töö on eesti maalikunsti arhailise poeesia iseloomulik näide. Armsa teemavaate kõrval tegeleb Kutsar siin aga ka koloriidiga, mis meenutab prantsuse Barbizoni koolkonna autorite värvigammat ja käsitlust, kes said tuntuks 19. sajandil Fontainebleau lähistel. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Kestus 1:32
Kadrioru loss on läbi aegade olnud tähelepanu keskpunktis, sinna on koondunud nii kunst kui võim. Just sellest kõneleb filmilõik R. Sagritsa maaliga. Teksti on kirjutanud kunstiloolane Eero Epner. Lugenud Tarmo Song. Teos on originaalis ekponeeritud Haus Galerii kevadoksjon 2019 näitusel.