Lae alla ja täida manuses olev registreerimisvorm ning saada see e-posti aadressile haus@haus.ee. Palun võtke meiega küsimuste korral ühendust.
.png)
Vilen Künnapu on meie kultuuriruumis märgiline nimi, kelle arhitektuuri- ega ka kunstilooming ei jäta vaatajat ja osasaajat ükskõikseks. Nii arhitekti kui ka looduse ja linnade maalijana loob Vilen justkui oma isikupärase universumi, mis balanseerib korrastatuse ja energeetilise süvakaemuse ning vabaduse piirimail. Töö Haus Galerii 2021 kevadoksjoni kollektsioonist. Toese filmiline tõlgendus Nando Grancelli, tektsi autor ja loeb Piia Ausman
Haus Galerii korraldab kunstioksjoneid juba 25 aastat, mille juures on oluline kunstihariduslik eesmärk. 2022. aasta vanema kunsti klassika kevadoksjonit jääb meenutama filmiülevaade, kus oksjoniteoseid tutvustatakse nii peatükkide lõikes kui ka igat eraldi. See on mahukas sissevaade Eesti vanema generatsiooni kunstnike loomingusse. Tekstid on kirjutanud kunstiloolane Eero Epner ja kuraator Piia Ausman, kes ka teoseid filmis esitleb. Filmi kontseptsioon ja teostus Nando Grancelli.
Hämmastavalt suurejooneline psühholoogiline portree ühest Kihnu vanast kalurist, keda maestro Evald Okas südamesoojuse ja empaatiaga maalis 1950ndate aastate algul. Teos sai hiljem tema monograafia kaanetööks. Töö pärineb Haus Galerii 2021 kevadoksjoni valikust. Filmiline tõlgendus Nando Grancelli. Teksti autor ja loeb Piia Ausman.
Ants Laikmaa, selle eelkõige Eesti mainekaima portreedemeistri huviorbiidis olid ikka ja taas vanad talumajad, mida ta samuti omal moel portreteeris. Laikmaa kõneles nende mälukihistustest, laialipihustumisest maastikus - talud ja maad nende vahel, mida mööda kõndida. Väheste vahenditega on kunstnik suutnud siin hingestada ka kõige lihtsama motiivi. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Eduard Kutsari suureformaadiline taluvaade, mida kunstnik kujutab omamoodi igatseva pilguga. Töö on eesti maalikunsti arhailise poeesia iseloomulik näide. Armsa teemavaate kõrval tegeleb Kutsar siin aga ka koloriidiga, mis meenutab prantsuse Barbizoni koolkonna autorite värvigammat ja käsitlust, kes said tuntuks 19. sajandil Fontainebleau lähistel. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Aarne Miikmaa looming jäi varase lahkumise tõttu väheseks, see töö viitab tema õpilase-staatusele Ants Laikmaa käe all. Autor kasutab õpetaja lemmiktehnikat pastelli ja kujutab tema eeskujul arhailist taluvaadet, alt üles vaatava rakursiga, justkui tõstes üht vana talumaja rõhutatult pjedestaalile. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Endel Kõksi varase eksiiliperioodi teos, mis meenutab kodumaad. Ilmselt on kunstnik saanud ainest mõnest kohalikust taluvaatest, ent loob läbi selle tuttavlikke paralleele – külaservake on kujutatud teatud koduse puudutusega, otsides arhailist. Töö viitab aga juba ka autori hilisema loomingu eksperimentaalsele potentsiaalile. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Richard Sagrits on Stalini surma-aastal laotanud lauale kodanliku serviisi, veidi edeva ja samas väärika. Kõik esemed on siin pärit ebamäärastest “vanadest aegadest”, mõjudes viipena või viitena kunagi olnule. Kunst täidab siin üht oma olulist ülesannet - provotseerida assotsiatsioone ja elavdada sisemaailmu. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Elsbeth Rudolffi nimi ei pruugi esmalt öelda palju, ometi on teda hinnatud üheks baltisaksa autorkonna kõige andekamaks portretistiks. Eelkõige on sellele Saksamaal sündinud, ent hiljem Tartus elanud autorile aga iseloomulik maalida vanade meistrite laadis, tehes seda vägagi oskuslikult. Seda tõestab ka antud rubenslikult idülliline kompositsioon putodega, mida renesanssi kunst eriti armastas. Autori teosed on rariteetsed ning nende vanameisterlik laad ja peenus on olnud ikka museoloogide tähelepanu all. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Evald Okast tunneme enam tema oluliselt bravuursema hilisloomingu järgi, ometi on ka idüllilistel loodusvaadetel kunstniku loomingus oluline koht. Meisterlikult läbimaalitud loodusvaade idüllilise jõe ja kalamehega kusagil kauguses annab tunnistust Okasest kui oskusliku meeleolu loojast, mida ta teeb muuhulgas maaliliselt äärmiselt nappide ent tabavate vahenditega. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Sigrid Uiga aktis on veel pallaslikku nostalgiat, kuigi aasta, mil töö valmis, jääb juba sügavasse nõukogude aega. Teos on maalitud pehmetes, impressionistlikes toonides, kus akt sulandub maalifooni, kandes oma olekus diskreetselt võluvat vaoshoitust. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Konstantin Süvalo haruldane ja meisterlik Pühajärve vaade 1919. aastast, mis on esitletud Haus Galerii 2022 kevadoksjoni kollektsioonis. Siiani on kunstiajaloost hästi teada 1920. aastal valminud sama kompositsooniga teos, mis asub Kunstimuuseumis ja mida on nimetatud neoimpressionismi kõige puhtamaks näiteks Eesti kunstis. Pühajärv on kahtlemata Konstantin Süvalo olulisemaid maale, millel on märkimisväärne koht ka laiemalt Eesti kunstiloos. Tekst kunstiloolane Eero Epner, loeb Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Teos Roman Nymani varasest ja harvaesinevast loomepärandist, perioodist, mil Eesti kunstnikud hakkasid kogema tollase moodsa maailma kunstisuundi ja neid läbi oma tööde interpreteerima: reisiti, vaadeldi, süveneti ja loodi - ning loodi stiilselt. Hispaania on eesti kunstniku pilgus saanud eksootiliseks valguse mängude võimaluseks. Tekst kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Kuressaarest pärit Eerik Haamer jõudis oma loomingus üpris orgaaniliselt mere ja eriti kalurite elu kujutamiseni. Pärast sõda valmisid tal Rootsis mitmed rannaelu ainelised maalid. Siin on meredramaatika asendunud äärmiselt kütkestava, õrnalt lüürilise nägemusega linnakesest põhjamaiste kaljude vahel. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Elmar Kits oli läbi kümnendite Eesti kunsti juhtfiguure, kelle energeetikas ja vaimus liikusid nii tema eakaaslased kolleegid, kui ka õpilased. Kitse maalijavabadus on tehniliselt imetlusväärne. Just tema puhul saame rääkida tihti impressionismist selle klassikalises mõistes, mil kunstnik vaimustub atmosfääri maalimise võimalusest nagu sellelgi maalil jõega. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Uutmaa maalis ka lilli, mitte niivõrd teadaolevalt, kui meresid, ent ometi olid need tema loomingut saatmas alati, justkui sooviga tasakaalustada põhjamaiste merede dramaatilisi meeleolusid millegi südamliku ja soojaga. Kunstnik eelistas põllulilli, nii ka see imeline impressionistlikus maalilaadis valminud kompositsioon kullerkuppudega. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
See kunstniku poolt armastatud vaade Altjale erineb oluliselt oma tavapärasest koloriidist, autor on eksperimenteerinud roosade toonidega, mis ei ole tema loomingule valdavalt iseloomulikud, tehes töö seda enam tähelepanuväärseks, vaheldades isikupärasena Uutmaa sünkjas-siniste merede motiive. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Uutmaa imeline kompositsioonitihe maal pigem õhustikust kui lilledest, mis käsitleb Eesti kunstis läbivalt niivõrd olulist teemat nagu seda on lilled aknal, tihti avatud aknal – sümboliseerimaks vabaduse ihalusi. Intriigi loob teosel lauaservale pillatud punane rätik. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Ka sügis on kunstniku loomingust ju tegelikult tuttav, ometi mõjub see alati harukordsena. Ootuspäraselt samastame teda pigem sügisese mere kui metsaga. Ometi maalib Uutmaa kuldseid kaski. Ilmselt on kaskede tulikollane siin samaväärne mere sinisega – kus tähelepanelikule Uutmaa loomingu vaatajale on teada, et olulisim väljakutse on kunstniku joaks värvide arvutute võimaluste abil loodud emotsioonide mitmekesisus. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Kalapaadid kaldal on emotsionaalselt äärmiselt mõjus teos, kus autor on suutnud kõrvutada teatud müstilisuse ja reaalsuse. Rannal valitseva filmilikult dramaatilise vaikuse, seisaku, hetke äreva ootuse ning loodusestiihia taamal koonduvate pilvedega. See teos tõestab veelkord Uutmaa äärmist meisterlikkust mereainese edasiandmisel, mida ta kogu oma olemusega sügavalt ja hingepõhjani tunnetas. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Tallinn ei ole Uutmaa loomingus olnud sugugi sage, ometi on linn teda intrigeerinud. Kuigi kunstnik maalib arhailist ja kivideni tänavaisse juurdunud linna, ei ole selles töös terakestki staatikat. Uutmaa maalib õhku linnas, selle tuult tema müüridel, maalib linna kui merd, mille kohal liiguvad pilved ja vaheldub valgus. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Paul Burmani maal, mis kannab hetkerõõmu ja tugevalt ekspressiivset maalilaadi. Just ekspressionistina on Burman Eesti kunstipildis eriliselt esile on tõusnud, olles vaieldamatult Burmanite kunstnikedünastia üks jõulisemaid esindajaid. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Ado Vabbe teos kõneleb kunstniku 1928.aasta rännakutest Hispaaniasse ja Lõuna-Prantsusmaale, paikadesse, mis jäid Vabbe igatsetud mälestusteks ka tema hilisemas loomingus. See Eesti nimekaima avangardistliku maalija teos on intrigeeriv nii oma rahunemises kui tehnilises väljakutses.
Ants Murakini veel kodumaal valminud varane töö, mis vaatab jõuliselt arhailisele vanalinnale. Ranged vormid rõhutavad selle arhitektuuri dünaamikat ja keskseid motiive. Teose lugu kattub linna enda looga, olles säilinud läbi II maailmasõja pommitamiste siiski. Seda Murakini linnavaadet tabas kunagises Kreutzwaldi tänava korteris mürsukild, mis töö läbistas ning mis hilisema restaureerimise käigus parandati. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Eduard Wiiraltist on kõneldud palju, tema nimi on muutnud Eesti graafika võrdkujuks läbi aegade ja kunstiperioodide. Andeka meistrina suutis ta käsitleda nii vormi, kui tabada sisu sügavusi. Eduard Wiiralti unikaalne graafiline leht "Viis naist" pärineb tema hinnatud Pariisi perioodist, olles valminud 1928. aastal, ajal mil see kunstilinn oli tulvil elu, boheemlust ja loomingut. Vaid mõned aastad hiljem valmisid tema kuulus "Kabaree" ja "Põrgu".