Jüri Arraku nimi on eesti kunstis enam kui tuttav. Pea kõigil seostub temaga midagi isiklikku. Jüri looming ei jäta kedagi ükskõikseks. Ainuüksi Arraku nime mainimine kutsub meenutama mõnd tema töö motiivi, teemat, või kommenteerima seda selgelt jürilikku tegelaskuju - kummalist pannkooki ja kinnaspead, nagu ta isegi teab muiata.

Jüri Arrakul on aegade jooksul kogutud pikk nimekiri oma 1960ndate lõpul sündinud figuurkujundite iseloomustusi, mis näituste külalisteraamatute veergudelt ja kommentaaridest on üles nopitud. Arrakut ei ole kunagi seganud see, mida temast või tema loomingust arvatakse, ta on ajanud oma asja, mõelnud omi mõtteid ja tundnud omi tundeid, nii nagu ta seda parasjagu õigeks ja vajalikuks on pidanud.

21. sajandi Arraku kohta, kes on tänaseks 83-aastane, ei saa me kindlasti öelda, et tema elu on nüüdseks rahunemine ja seisatumine kusagil maailma imelisel äärel, kus tüünes harduses kõigele tagasi vaadata. Mõneti ehk küll, mis on loomulik, ent siiski mitte üksnes. Jüri Arrak elab oma elu ja loomingut ikka kire ja julgusega, olles täpselt see, kes ta on.  Maalib ja joonistab nagu muiste ning aasta alguses võttis Jüri uuesti naisegi, nüüd siis Kai Arraku, kellega koos ilma asjade üle mõelda ja elu-olu jagada. Kirjanikunime all tuntud Kai Kask on Jürist inspireerituna raamatulehekülgi kokku pannud ja Jüri omakorda nii Kaid kui ka Kaist ajendatud naisolemust oma piltidel kujutanud. Hausi näitustki valmistas paar koos ette, mida on galeriis selgelt tunda. Arraku viimase aja maalide ja joonistuste kõrval on väljas portree Kaist ning näitusesaalist leiab Kai kirjutatud raamatuid ja dialoogivormis loo sellest, kuidas nad Jüriga „Arraku 21. sajandi“ näitusepealkirja ja pilte valisid. Eks Jürist ja Kaist ikka sosistatakse uudishimulikult seda ja teist, aga elu on elu ja inimene on inimene, ning selline Jüri 21. sajandil on – õnnelik.

Jüri Arraku isikunäitus Haus Galeriis avatakse Tallinna jaoks ajalooliselt olulisel päeval, 9. märtsil, mis on läinud ajalukku 1944. aasta märtsipommitamisena.  Jüri tegi sellel teemal näitusele ka joonistuse.  Arrak oli siis väike poiss ning mäletab seda emotsionaalset ja sügavalt hirmutavat eluhetke selgelt.

Haus on Jüriga pikki tunde intervijuusid teinud ning Jürit ja tema mõttemaailma jäädvustanud, ka mälestusi 44 aasta 9. märtsist. Lugusid Jüriga ja Jürist saab galerii näitusesaali ekraanil ka mõned päevad peale avamist näha. Need lühikesed filmilõigud on nopped Haus Films’is hetkel töös olevast pikemast filmist Jüri Arraku elu ja loomingu ainetel (loovjuht ja režissöör Nando Grancelli).

Tõsi on, et Arraku loomingu sügavamaks mõistmiseks ja tema visuaalse maailma taha päriselt nägemiseks tuleb teda kuulata. Jüri ei ole pelgalt kunstnik värvide ja kummaliste märkkujundite maailmas, vaid filosoof. Tema elukogemused ja vaated, nii maisele kui taevasele, ateistlikule kui religioossele, kodusele kui kosmilisele, aga ka mehele ja naisele, moodustavad lahutamatult olulise osa selle nn. arrakliku loomingu olemusest. Haus Galerii näitusel „Arrak 21. sajandil“ eksponeeritud viimase aja maalid ja joonistused ei kõnele läbi Jüri figuurkujundi mitte enam niivõrd sotsiaalsetel teemadel, nagu Arrakule tihti omane on, vaid pigem puudutavad need kõiksusega põimumise momenti. Arraku 21. sajandi töödest aimdub selle miskisuguse „kolmanda“ maailma olemus, mis asub kusagil enne meie kõigi sündi ja surma – metafüüsiliselt tajutav sisemaastik, mis kaugub pintsli ja sõnadega loodud ilmaruumi vaikivasse sügavusse.

Tekst: Piia Ausman, Haus Galerii

Eesti kunsti elav klassik Jüri Arrak (s. 1936) lõpetas 1966. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö erialal. Arrak on töötanud paljudes meediumites, olles enim tuntud graafiku ja maalikunstnikuna. Jüri Arrak, kelle sürrealistlik ning sotsiaalselt tundlik mütoloogiline maailm on olnud läbi aastate eksimatult äratuntav, kuulus toona ANK ’64, sotsrealismi kaanonit ignoreerinud ja läänelike kunstiuuenduste rütmis liikunud vabakunstnike ühendusse. 1969. aastal sai ta Eesti Kunstnike Liidu liikmeks. Arrak on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (1990), Eesti Kultuurifondi aastapreemia (1996), Konrad Mäe medali (1997), kahel korral Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia ning auhindu erinevatelt maali- ja graafikafestivalidelt. 1999. aastal valiti ta Sajandi Sada Suurkuju rahvahääletusel 10 olulisima kunstniku hulka. Arraku teoseid leidub Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoones, paljudes mainekates USA kunstikogudes (sh Valges Majas ja MoMA-s), mitmetes Euroopa muuseumides ning lugematutes erakogudes.

Näitusest meedias:

Galerii. Haus galeriis avati Jüri Arraku näitus "Arrak 21. sajandil"

GALERII | Jüri Arrak avaldas näituse teostest, mida on inspireerinud ka tema abikaasa