Oksjonid > Toimunud > Haus Galerii

ok_na_518.jpg

Haus Galerii 14.05.2022 15:00

VANEMA KUNSTI KLASSIKA - laupäev, 14. mai 15:00

AEG - MÕELDA, VAADATA JA MÕISTA

Piia Ausman oksjoni kuraator

Just meie varasema perioodi kunst on see, mis peegeldab erinevaid aegu kõige enam. Aeg ja selle ilmingud on siin loetavamad kui moodsa kunsti puhul. Moodne kunst loob ja edastab sõnumeid märksa vormieksperimentaalsemas ning märkide-sümbolite rohkemas keeles. Realistlik ja olustikke kirjeldav alatoon teeb 20. sajandi algusest tõukunud eesti kunsti aga vaatajale tähendus-selgemaks. Maalid kõnelevad sellest mis oli ja kuidas oli.

Tänases keerulises poliitilises olukorras, kus teatud ajaloomustrid korduvad, on selle vabadust aga ka äärmuslikku vabadusetust kogenud kunstnike generatsiooni loomepärand eriti tähendusrikas. Teosed, mis kannavad edasi olnud hetkede emotsiooni lasevad aimata siinse kultuuriruumi selgeid läbielamisi või varjatud allhoovusi. See on autorkond, kelle näitel saab iseloomustada aegade ilminguid nii baltisaksa kunstiloome olemusest ja vaatenurgast lähtuvalt, kui rahvusliku liikumise järellaines, aga ka kohaliku professionaalse kunstihariduse arengute ja maailma-avatuse võtmes. 19. sajandi keskpaik, ärkamisaeg, Esimese Eesti Vabariigi lootused, II maailmasõda ja okupatsioon ning „sula“ on kõik kunstis emotsionaalselt loetavad. Tähelepanelikule silmale avanev visuaalne keel on kõnekas.

Tõepoolest, siinne ekspositsioon kutsub AEGU analüüsima nii kronoloogias kui emotsioonis - tööd on jaotatud teemadesse ning esitletud alalõikude siseselt nende valmimisaastate järjekorras. Vaatamata iga aja omakõlalisele akordile on teoste teemadepõhine grupeerimine ja aegade segamine siiski ka väljakutse. Nii võime näha ranna- või linnavaateid kõrvutavalt 1930ndaist ja 60ndaist, kus teemagruppide ühisnimetajaks ei ole mitte kunstiteoreetilised oletused vaid emotsionaalselt võrreldavad alatoonid. Teosed, mis on ühtpidi ajakesksed kui aegade ülesed, saades inspireeritud tegelikult ju väga lihtsatest inimlikest tundeilmingutest – rõõmud, kurbused, igatsused, hingevaikus... Nii liiguvad selle ekspositsiooni pealkirjadki – Idüll, Arhailisus, Abstraktioon, Ääremaad, Puud, Pühajärv...

Rõhutatult tuleb valiku puhul aga esile ka selle perioodi kunstnike loomingu olulisim märksõna, milleks ei ole niivõrd MIDA maalida vaid KUIDAS maalida. Kuidas kujutada kõige lihtsamaid loodusvaateid, figuraalkompositsioone, natüürmorte, linnavaateid, mille olemuses ei ole midagi keerukat ega erilist, ent mille tavalisus muutub unikaalseks läbi loova interpretatsiooni. Nii näeme Elmar Kitse maalimas Oostriku jõge, mille rahulikule rohelisele vastandub kunstniku kiire impressionistlik pintslikiri, või koloriidivirtuoosset Konstantin Süvalot täpitamas üheks Pühajärve vett ja taevast, või Valerian Loiku sidumas peidetud paekivikollase vanalinna tänavasillutised ja seinad üheks värvimuljeks, või Roman Nyman maalimas Hispaania valgust, otsides varjude ja päikesekirkuse kontraste, kasutades valkjaskollast, rohelist ja pruuni, või Eerik Haamer, kelle mustjas joonekontuur on vahend, millega rõhutada karmi rannaelu ja kalurite jõulisi karakterijooni, või Silvia Jõgever ja Ilmar Kimm, kes loovad vaat et märkamatult ühelt heleduselt teisele üleminevate maalipindadega õhulisi agulivaateid.

Suunaviited „kuidas“ maalimisele on selle oksjoniesitluse läbivaks tekstiideeks, jätkudes kunstiloolase Eero Epneri poolt kirjutatuna  juba iga töö juures eraldi. Kirjeldused teostest, mis kutsuvad vaatama seda poolt kuidas ka võib maailma näha. Just interpretatsioonide paljusus teeb kunsti võluvaks. Taandub ju lõppeks kõik sellele KUIDAS me elu ja selle ilmingutega ümber käime ja millised vahendid enese ning ümbritsevaga suheldes valime - kas sügavuti minevad, mõistvad, sallivad ja tasakaalukad või vastupidi. Eesti vanema perioodi kunstnikud on valinud tasakaalu. Need tundlikud ning tihti keeruliste elusaatuste ja kogemustega loojanatuurid on valinud loomingu, mille tulemus vaatamata kõigele ei lõhu ega irriteeri vaid kirjeldab, viitab, paelub, hämmastab ja kutsub seisatama, et mõelda, vaadata ning mõista.

< tagasi

ARHAILISUS

Paljud Eesti kunstnikud pöörasid 20. sajandi jooksul oma pilgu mitte olevikku ega tulevikku, vaid minevikku. Neid huvitas arhailisus, maailma paigalejäämine ning tagasivaatamine aegadesse, olukordadesse ja esemetesse, mis kandsid endas aja kihistusi.  Sellel oli mitmeid eesmärke: vahel oli soov keset modernsust peatuda ja vaadata hoopis arhailisust. Pärast sõda, keset okupatsiooniaega võis see olla aga ka poliitiline žest, rääkimata inimpsühholoogiale omasest sentimentaalsusest ja romantikast, mis klammerdub alati mineviku, mitte kunagi tuleviku külge, mis tolle aja kontekstis oli eriti vastuoluline.

Arhailisuse otsingul liiguti erinevates Eesti piirkondades ning otsiti erinevaid motiive ning seda tegi terve põlvkond meie varasema kunstiperioodi loojaid. Valmis rida arhailisust rõhutavaid kunstiteoseid, mille eesmärgiks võib lugeda lisaks romantiseerimisele ka lohutamist.

Hetkel, mil tunneme end moodsa maailma tõtakuses või poliitilistes tõmbetuultes ebakindlalt, pakuvad kunstnikud meile minevikust leitud ankruid. Me oleme harjunud minevikku idealiseerima, ennekõike pakub aga mineviku-mõõtme meeldetuletamine kindlust ja stabiilsust. Tulevik on alati peaaegu ilma kontuurideta, me ei oska sellest veel midagi arvata, samas kui olevik on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Ainus mis on lõpetatud, valmis ja alati muutumatu, on minevik.

Talu lagedal
1. Ants Laikmaa Talu lagedal 1921. Pastell, paber (kleebitud papile) Lm 38.5 x 47.5 cm (raamitud) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 8 000 Haamrihind 8 000
Taluvaade
2. Eduard Kutsar Taluvaade 1930ndad. Õli, lõuend 60.2 x 86.7 cm (raamitud) Alghind 4 800 Viimane pakkumine 4 800 Haamrihind 4 800
Talu Panga külas Saaremaal
3. Aarne Miikmaa Talu Panga külas Saaremaal 1930ndad. Pastell, paber 35 x 40.5 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 5 000 Haamrihind 5 000
Maastik sillaga
4. Endel Kõks Maastik sillaga 1950. Õli, lõuend 45 x 45.5 cm (raamitud) Alghind 4 100 Viimane pakkumine 4 100 Haamrihind 4 100
Natüürmort hõbekannuga
5. Richard Sagrits Natüürmort hõbekannuga 1953. Õli, papp 35 x 50 cm (raamitud) Alghind 3 800 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Õhtu Soonda külas
6. Evald Okas Õhtu Soonda külas 1960. Õli, lõuend 65 x 100 cm (raamitud) Alghind 5 900 Viimane pakkumine 20 100 Haamrihind 20 100

IDÜLL

Kunst võib väljendada erinevaid igatsusi ning idüll, elujaatus, täiuslik harmoonia on üks neist, mida 20. sajandi esimese poole autorid sageli kunstist otsisid. Nii muutus kunst pärismaailmaga paralleelseks – sealt pidid nii autor kui vaataja leidma midagi, mis justkui meenutab pärismaailma, kuid suudab täita reaalse elu tühikud õnnetundega. Idüll on veatu seisund, mida ei varjuta ükski tumedus. Vaadatakse elu helgemat poolt ja seda tingimusteta.

Idülli otsides näitavad erinevad kunstnikud aga tegelikult nii oma isiklikke fantaasiaid kui ka neid fantaasiaid, mida me kõik ühiselt jagame. Vaikne õhtupoolik jõekäärus, sügisene mets või uudishimu elu vastu on ilmselt idüllilised meie kõigi jaoks – ja suuresti ka tänu sellele, et nii on meile maailma näidanud kunstnikud ja nende pildid.

Seitse putot vanikut punumas
7. Elsbeth Rudolff Seitse putot vanikut punumas 1890ndad. Õli, lõuend 52.5 x 85.3 cm (raamitud) Alghind 12 000 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Päikeseloojang üle soo
8. Eduard Poland Päikeseloojang üle soo 1928. Guašš, paber Vm 21 x 31.6 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Metsavaade Rapla lähistel
9. Roman Nyman Metsavaade Rapla lähistel 1945. Õli, papp 43 x 50 cm (raamitud) Alghind 4 700 Viimane pakkumine 5 100 Haamrihind 5 100
Kalamees jõe ääres
10. Evald Okas Kalamees jõe ääres 1952. Õli, papp 34.5 x 50 cm (raamitud) Alghind 3 800 Viimane pakkumine 13 200 Haamrihind 13 200
Seisev akt
11. Sigrid Uiga Seisev akt 1956. Õli, lõuend 43.5 x 26.5 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Roosad õied
12. Linda Kits-Mägi Roosad õied 1970. Akvarell, guašš, paber Lm 64.5 x 45 cm (raamitud) Alghind 1 900 Viimane pakkumine 1 900 Haamrihind 1 900
Naine buduaaris
13. Endel Kõks Naine buduaaris 1979. Akvarell Vm 48.2 x 36 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 2 700 Haamrihind 2 700
Paradiisiaias
14. Richard Sööt Paradiisiaias 1996. Õli, lõuend 76.5 x 61 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 3 200 Haamrihind 3 200

PÜHAJÄRV

Pühajärvest kujunes 20. sajandi esimestel kümnenditel siinse maalikunsti, aga ka laiemalt kultuurielu topograafias uus sihtkoht. Pühajärvest kirjutas juba sajandi alguses novelli Friedebert Tuglas, hiljem oli aga Pühajärvest inspireeritud tema romaan “Felix Ormusson”. Tema sõber Konrad Mägi käis siin noorena suplemas, ja 1918. ja 1919. aasta suvedel suvitasid nad siin ühiselt koos kultuurirühmituse “Siuru” teiste liikmetega. Mägi hakkas siin Pühajärve ka maalima, kirjanikud aga luuletasid. Seega kujunes Pühajärvest märkimisväärne paik, mis inspireeris ja mida on ohtralt kujutatud nii värvide kui sõnaga.

Konstantin Süvalo haruldane ja meisterlik maal on valminud selsamal 1919. aasta suvel. Pole andmeid, et ta oleks siin olnud koos “Siuru” liikmetega ja miks täpselt toona hoopis Pärnus elanud Süvalo Pühajärve äärde jõudis, ei ole täpselt teada.

Siiani on kunstiajaloost olnud hästi teada järgmisel, 1920. aasta suvel valminud maal, mis asub Eesti Kunstimuuseumis ja mis kordab antud maali rakurssi, pintslikirja, ka värvivalikut. Seega on käesolev maal tõeline avastus, kuna eelneb aasta võrra Süvalo ühele kõige olulisemale maalile ning on selle esimene variant. Eesti Kunstimuuseumis olevat tööd on nimetatud mh neoimpressionismi kõige puhtamaks näiteks Eesti kunstis, millest kriitikute sõnul õhkub positiivsust ja optimistlikku meeleolu. Võimalik, et käesolev töö osales ka 1919. aasta suvel Tallinnas Eesti kunsti esimesel ülevaatenäitusel, kust Süvalolt oli väljas ligi kümme maali.

Pühajärv on tõeliselt omapärane teos, mille puäntellistlik laad ehk kunstnik on maalinud väga väikeste pintslitõmmetega, mis meenutavad pigem punkte või vajutusi kui tõmbeid, oli omal ajal Eesti kunstis vägagi ootamatu. Pintslilöökide erinev suund annab maalile justkui dramaatikat, kuid avarus, õhurikkus, optimistlik koloriit, veepinnale peegelduste maalimine ja nii edasi pingestavad küll kompositsiooni, kuid ei muuda seda ärevaks. Tegemist on kahtlemata Konstantin Süvalo ühe kõige olulisema maaliga, millel on märkimisväärne koht ka laiemalt Eesti kunstiloos.

Pühajärv
15. Konstantin Süvalo Pühajärv 1919. Õli, papp 48 x 50 cm (raamitud) Alghind 34 000 Viimane pakkumine 86 000 Haamrihind 86 000

ÄÄREMAAD

Kunsti objektiks arvatakse sageli olevat pidulikud ja glamuursed vaated. Kunst peaks meieni tooma erakordseid hetki, mis sööbivad mällu ja lummavad. Ometi ei tööta kunstnikud sageli sugugi nõnda. Nii näiteks on Elmar Kits öelnud: “Mitte kunagi ära vali motiivi või vähemalt vali seda nii vähe kui võimalik. Sest kui sa juba kuhugi lähed, istu lihtsalt maha. Muidugi tee kindlaks, et see on hea varjuline koht, et päike ei paista sulle peale ja sul on mugav, nii et saaksid töötada. Ja usu mind – see toob alati kaasa palju parema töö kui siis, kui sa valid motiivi. Sest midagi huvitavat juhtub siis, kui sa valid motiivi: sa valid seda, mida oled kindlasti juba varem näinud.”

See tähendab, et kunstniku ülesandeks ei ole valida tingimata kõige säravam motiiv, vaid kõige huvitavam. Me võime näha maalilise vanalinna asemel hoopis kangialuseid, erakordse panoraamse maastiku asemel võsa – sest huvitavaks teeb maali alles see, kuidas kunstnik maalinud on.

Hispaania vaade (Cuenca)
16. Roman Nyman Hispaania vaade (Cuenca) 1923. Õli, lõuend 50 x 65 cm (raamitud) Alghind 13 000 Viimane pakkumine 29 000 Haamrihind 29 000
Varakevadine maastik
17. Johannes Saal Varakevadine maastik 1944. Õli, vineer 27.2 x 40 cm (raamitud) Alghind 4 300 Viimane pakkumine 4 700 Haamrihind 4 700
Mollösundi kalasadam
18. Eerik Haamer Mollösundi kalasadam 1948. Õli, lõuend 54 x 65 cm (raamitud) Alghind 5 400 Viimane pakkumine 5 400 Haamrihind 5 400
Oostriku jõgi
19. Elmar Kits Oostriku jõgi 1948. Tempera, guašš, paber Lm 49.5 x 57 cm (raamitud) Alghind 3 200 Viimane pakkumine 5 900 Haamrihind 5 900
Talv äärelinnas
20. Ilmar Kimm Talv äärelinnas 1949. Õli, lõuend 46 x 60.5 cm (raamitud) Alghind 1 900 Viimane pakkumine 1 900 Haamrihind 1 900
Kevadine lumi
21. Märt Bormeister Kevadine lumi 1951. Õli, masoniit 61 x 81 cm (raamitud) Alghind 5 400 Viimane pakkumine 9 300 Haamrihind 9 300
Vanalinna hoov
22. Valerian Loik Vanalinna hoov 1950ndad. Õli, lõuend 40.5 x 49 cm (raamitud) Alghind 2 200 Viimane pakkumine 5 000 Haamrihind 5 000
Vaade aeda
23. Silvia Jõgever Vaade aeda 1950ndad. Õli, papp 49.5 x 31.7 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 600 Haamrihind 1 600
Maastik
24. Aleksander Vardi Maastik 1950ndad. Õli, papp 24.5 x 34.8 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Rootsi mäed
25. Eerik Haamer Rootsi mäed 1955. Õli, lõuend 66.5 x 95 cm (raamitud) Alghind 5 400 Viimane pakkumine - Haamrihind 5 400

UUTMAA

Käesolevas oksjonivalikus on eraldi peatükk pühendatud Richard Uutmaale. Need teosed on erilised, sest pärinevad kõik ühest kollektsioonist – Uutmaa naise õe kogust. Teosed on omal ajal liikunud Eestist Brasiiliasse ning kahtlemata on kõigil neil olnud eriline tähendus nii Richard Uutmaa jaoks, kes need on lähisugulasele kinkinud, kui ka tema perekonnale, kelle jaoks need kaugel Brasiilias sümboliseerisid ja meenutasid aastakümneid kodumaad. Nüüd jõuavad need teosed tagasi.

Richard Uutmaa sündis 1905. aastal Põhja-Eestis Altja kalurikülas. Seal veetis ta oma nooruspõlve, kuni läks “Pallase” kunstikooli kunstnikuks õppima. Koduküla jäi aga tema südamesse ning kogu ülejäänud elu liikus ta Altja ja Eisma kandis edasi. Tema maalide süžeed on väga suures osas pärit just sealtkandist – me näeme Uutmaale väga koduseid ja tuttavaid vaateid, mis olid talle südamelähedased nii kirjandusliku sisu kui ka maalilisuse tõttu. Kuigi 20. sajandi teine pool oli tormiliste muutuste periood, kus kõik teisenes tohutu kiirusega, siis Uutmaa on haakinud ennast just muutumatuse külge. Järjepidevalt ja programmiliselt kujutab ta võrgukuure ja talumaju, milles aeg on seisma jäänud. Ilmselt just seetõttu soovis tema naise õde sääraseid kujutlusi ka oma Brasiilia koduseinale – vaatamaks koduküla, mis on endiselt säärane, nagu tema lapsepõlves. Sellises programmilisuses võib näha ka teatud poliitilist žesti, pagemist nõukogude progressi- ja masinakultusest hoopis arhailisemate keskkondadeni.

Ka linnavaadetes, maastikes ja natüürmortides keskendus Uutmaa pigem lähenemisele, mis oleks ajast puutumata. Sarnaselt Konrad Mägile on ka tema maastikud ja linnad inimtühjad, neis puuduvad märgid uusarendustest või muutustest üleüldse. Uutmaad ei paelu näiteks Õismägi, vaid ikkagi vanalinn tänu tema romantilisusele ja ajatusele. Uutmaa maalijaprogrammiks näib olevat tõepoolest elada küll Teise maailmasõja järel, kuid maalida nii, nagu maaliti enne seda sõda – ja neid objekte ning nähtuseid, mis on sellest ajast peale muutumatuna säilinud.

Kaks vaasi kullerkuppudega
26. Richard Uutmaa Kaks vaasi kullerkuppudega 1960. Õli, lõuend 65 x 81 cm (raamitud) Alghind 6 100 Viimane pakkumine 12 500 Haamrihind 12 500
Võrgukuurid
27. Richard Uutmaa Võrgukuurid 1960. Õli, lõuend 50 x 70 cm (raamitud) Alghind 5 200 Viimane pakkumine 15 000 Haamrihind 15 000
Kolm buketti
28. Richard Uutmaa Kolm buketti 1962. Õli, lõuend 50 x 70 cm (raamitud) Alghind 5 100 Viimane pakkumine 16 500 Haamrihind 16 500
Sügismaastik
29. Richard Uutmaa Sügismaastik 1966. Õli, lõuend 50.5 x 70 cm (raamitud) Alghind 4 800 Viimane pakkumine 12 600 Haamrihind 12 600
Kalapaadid kaldal
30. Richard Uutmaa Kalapaadid kaldal 1966. Õli, lõuend 64 x 80.5 cm (raamitud) Alghind 6 400 Viimane pakkumine 20 000 Haamrihind 20 000
Tallinna vaade
31. Richard Uutmaa Tallinna vaade 1971. Õli, papp 50 x 69.5 cm (raamitud) Alghind 4 800 Viimane pakkumine 11 000 Haamrihind 11 000

ABSTRAKTSUS

Abstraktne kunst ei saanud Eesti NSVs kunagi täiemõõduliselt välja areneda. Pärast Teist maailmasõda olid säärased otsingud keelatud ning abstraktsuse eest võisid sind tabada isegi erinevad karistused. Seetõttu pole imestada, et abstraktseid katsetusi kohtame pigem väliseestlaste loomingus, kus mingeid sääraseid piiranguid ei olnud.

Samas ei olnud abstraktsus esteetilistel põhjustel siinsete autorite jaoks kunagi liiga võõras. Juba enne Teist maailmasõda tihenes mõnede autorite pintslikiri sedavõrd intensiivseks, et motiiv kaotas piirjooned ja muutus ebaoluliseks. Isegi Konrad Mägi loomingus võime märgata lähenemist abstraktsusele, kuna oluliseks on saanud abstraheeritud koloriidiparaadid, aga mitte motiivid nende äratuntavuses.

Siiski näib Eesti kunstnikke nii siin- kui sealpool raudset eesriiet ühendavat soov liita oma teostes realistlik, äratuntav motiiv ja abstraktne käsitluslaad. Nii tunneme näiteks Endel Kõksi teoses ära mehe ja naise ning abstraheerimine on jäänud foonile, tema omaaegne parimaid sõpru Elmar Kits viitas aga juba poolabstraktsete tööde pealkirjadega, et soovib reaalsusest siiski mitte täielikult eemalduda. Eesti kunstnikud ei läinud reeglina radikaalse abstraktsuse teed, vaid pigem kasutasid abstraktsust poeetilise vormimänguna, kus värvide ja pintslikirja läbitöötatus annab maalile laiema mõõtme. Mõnede autorite jaoks võiks abstraktsionism olla tõesti ka poliitiline žest, kuid paljude jaoks siiski mitte – abstraktsust mõisteti pigem esteetilise tööriistana kui ideoloogilise žiletina.

Naine ja mees
32. Endel Kõks Naine ja mees 1954. Guašš, paber Km 63 x 48 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 5 000 Haamrihind 5 000
Park
33. Joann Voldemar Saarniit Park 1958. Õli, masoniit 61.5 x 50.5 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Kohvikus
34. Erich Pehap Kohvikus 1965. Õli, lõuend 85.5 x 59 cm (raamitud) Alghind 4 900 Viimane pakkumine 15 500 Haamrihind 15 500
Lõuna-Eesti sügismaastik
35. Varmo Pirk Lõuna-Eesti sügismaastik 1966. Õli, papp 48 x 68 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 12 100 Haamrihind 12 100
Läbipaistev figuur
36. Elmar Kits Läbipaistev figuur 1967. Tempera, kartong 45 x 41.5 cm (raamitud) Alghind 3 900 Viimane pakkumine 9 900 Haamrihind 9 900
Saagu valgus
37. Richard Sööt Saagu valgus 1996. Õli, lõuend 76 x 61 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200

PUUD

Huvitava peatükina võib välja joonistada kunstnike lembuse kujutada puid. Metsa kujutamisel on pikad poliitilised ja ideoloogilised tagamaad – näiteks seostati Saksamaal metsa saksa rahvusega. Ent Eesti kunstis niivõrd tugevaid sidemeid metsa ja poliitika vahel ei tajutud. Pigem läheneti metsale romantiliselt, temas nähti salapärast tihnikut, tihedat labürintlikku võsa, mis peidab endas saladusi.

Puudesalu
38. Lydia Wademan-Jans Puudesalu 1920. Segatehnika, süsi, pastell, pliiats, paber 35.6 x 48.5 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 2 400 Haamrihind 2 400
Pargivaade punase katusega majale
39. Paul Burman Pargivaade punase katusega majale 1920ndad. Õli, papp 37.5 x 49.8 cm (raamitud) Alghind 5 300 Viimane pakkumine 11 600 Haamrihind 11 600
Kolm mändi
40. Paul Liivak Kolm mändi 1920ndad. Akvarell 24.5 x 60.5 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Sügistuul
41. Aleksander Promet Sügistuul 1920ndad. Akvarell, süsi, paber Vm 21.2 x 28.7 cm (raamitud) Alghind 650 Viimane pakkumine 1 500 Haamrihind 1 500
Maastik
42. Freidrich Koppel Maastik 1930ndad. Õli, lõuend 64 x 88.5 cm (raamitud) Alghind 4 100 Viimane pakkumine 4 100 Haamrihind 4 100
Männid
43. Juhan Nõmmik Männid 1939. Akvarell Vm 31.2 x 43.7 cm (raamitud) Alghind 2 200 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Metsavaade
44. Elmar Kits Metsavaade 1969. Tempera, papp 52.2 x 62.7 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine 8 200 Haamrihind 8 200

LILLED

Lillede kujutamine on kandnud endas ajaloos mitmeid eesmärke alates looduse imetlemisest ja lõpetades kõikvõimalike sümboolsete tähenduste põimimisest. Eesti autorid kujutasid lilli väga erinevates kontekstides, kuid käesoleval oksjonil on väike bukett maale, kus lilled on välja tõstetud nende loomulikust kasvukeskkonnast ja eksponeeritud sätitud natüürmortidena. Kõiki neid töid ühendab soov näidata ennekõike lillede värvijõudu, aga ka nende haprust ja õrnust.

Natüürmort
45. August Luiga Natüürmort 1940. Õli, lõuend vineeril 79 x 72 cm (raamitud) Alghind 4 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Lillevaas laual
46. Linda Kits-Mägi Lillevaas laual 1950ndad. Õli, lõuend 46 x 65.7 cm (raamitud) Alghind 3 200 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Lilled vaasis
47. Olga Terri Lilled vaasis 1950ndad. Õli, vineer 33.5 x 46.3 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 800 Haamrihind 1 800
Konnakapsad
48. Hilda Kamdron Konnakapsad 1960. Segatehnika, paber Lm 42.8 x 43.5 cm (raamitud) Alghind 1 700 Viimane pakkumine 3 400 Haamrihind 3 400
Suve impressioon
49. Elmar Kits Suve impressioon 1960. Õli, lõuend 56.5 x 69 cm (raamitud) Alghind 5 900 Viimane pakkumine 6 800 Haamrihind 6 800
Lilled ja meri
50. Salme Rida Lilled ja meri 1966. Guašš, tempera, paber Vm 55 x 43.2 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine - Haamrihind -

VÕERAHANSU

Johannes Võerahansu oli väga mitmekülgne autor, kes ühena vähestest proovis keskenduda ka inimrühmade kujutamisele. Kui üldiselt andsid Eesti kunstis tooni maastikuvaated või natüürmordid, siis Võerahansu võttis mitmel korral ette figuraalkompositsioone. Sealjuures on tema teemadering lai: “Jutustus” on pigem mütoloogilise sisuga, kasutades Võerahansu teistestki töödest tuttavat motiivi lõkke ääres istuvatest inimestest, kes jagavad justkui mingit saladust. Arhailine episood, mis näib kõnelevat samas midagi olulist inimühiskonna olemusest. “Taastajad” toimub aga kunstniku kaasajas ning see on stseen, mida ta võis tõesti kogeda selsamal maalimise päeval. Taastatakse parajasti Tartu linna, mille pommirahes purunemine andis ainest sadadele maalidele. Enamasti kujutataksegi varemeid ja purustusi, me näeme arhitektuurilist puru, kuid Võerahansu keskendub seevastu inimestele selles linnas. Enamgi kui päevakajalises maalis näeme inimeste vaprust, kuid nad proovivad keset hävingut üles ehitada uut elu.

Jutustus
51. Johannes Võerahansu Jutustus 1950ndad. Õli, lõuend 73 x 116 cm (raamitud) Alghind 8 000 Viimane pakkumine 8 000 Haamrihind 8 000
Taastajad
52. Johannes Võerahansu Taastajad 1946. Õli, papp 67.5 x 102 cm (raamitud) Alghind 11 000 Viimane pakkumine - Haamrihind -

PORTREE

Voldemar Kangro-Pooli teosed on haruldased ja kogu tema looming jäi väikesearvuliseks. On küll teada mitmeid tema portreesid, kuid käesolev maal on kunstiajalooline avastus. Maalitud Kangro-Pooli kõrgperioodil kujutab see Elvi Keskkülat, noort naisterahvast, kellest hiljem kujunes rahvusvaheliselt tunnustatud kirjandusteadlane. Mh uuris ta “Don Quijotet” ning pälvis tänu sellele Hispaania olulise stipendiumi. Ta tegi ka kaastööd ajakirjale “Eesti Naine”.

Keskküla iseseisvus ja haritus on selgelt tajutav ka selles portrees. Otse vaatajale suunatud pilgu enesekindlus ning kontrollitud ja lakooniline poos annavad märku, et modell ei proovi vaatajale tingimata meeldida ja temas naudinguid tekitada, vaid pigem huvi ja uudishimu. Kangro-Poolilt on siiani teada peamiselt meesportreed, kuna Elvi Keskküla portree lisab uue tahu mitte ainult Kangro-Pooli loomelukku, vaid ka laiemalt moodsa naise kujutamistraditsiooni Eesti maalikunstis. Foonil, aga ka modelli käsitluslaadis on endiselt näha Kangro-Pooli varasemat laadi, kus realismi asemel huvitasid teda abstraheeritumad vormid ja teatav ekspressiivsus.

Elvi Keskküla portree
53. Voldemar Kangro-Pool Elvi Keskküla portree 1921. Õli, lõuend 72 x 56.5 cm (raamitud) Alghind 5 600 Viimane pakkumine 6 200 Haamrihind 6 200

MERI JA KALURID

Mere kujutamine Eesti vanemas maalikunstis ei tule üllatusena, kuna oleme mitte ainult mereriik, vaid mitmed kunstnikud olid ka ise mere ääres sündinud ja kasvanud – näiteks Eerik Haamer oli pärit Kuressaarest. Sealjuures maalitakse merd enamasti mitte sümboolselt, meri ei hakka illustreerima ajalugu, psühholoogiat või kellegi emotsionaalset plaani. Meri on looduslik objekt, mida vaadatakse maaliliste vahenditega. Kunstnikud pigem taandavad ennast ja proovivad merd vaadata läbi tema erinevate olekute. Meri või laiemalt veepind võib olla tüüne või tormine, see võib vaatajas tekitada rahu või dramaatikat.

Merega seostub tihedalt kalurielu. Erinevalt mere kujutamisest muutub kalurite elu kajastamine tihti sümboolseks. Kaluris nähakse omalaadset lukuauku, läbi mille me näeme laiemalt inimese ja looduse kooselu. Kalur ei ole lihtsalt töömees, vaid eksistentsiaalne metafoor, mis kõneleb looduse võimsusest ja inimese vintskusest leida nappide vahendite kiuste võimalus ellu jääda.

Jõemaastik
54. August Jansen Jõemaastik 1920-1930ndad. Õli, lõuend 46.5 x 66.5 cm (raamitud) Alghind 3 600 Viimane pakkumine 8 300 Haamrihind 8 300
Rannamaastik purjekaga
55. Ado Vabbe Rannamaastik purjekaga 1928. Õli, papp 43.3 x 57 cm (raamitud) Alghind 15 300 Viimane pakkumine 28 300 Haamrihind 28 300
Sügisene meri (Vääna-Jõesuu)
56. Evald Okas Sügisene meri (Vääna-Jõesuu) 1947. Õli, lõuend 18 x 37.2 cm (raamitud) Alghind 2 100 Viimane pakkumine 10 600 Haamrihind 10 600
Rannavaade kaluriga
57. George Sepp Rannavaade kaluriga 1951. Õli, lõuend 46.5 x 60.5 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 5 000 Haamrihind 5 000
Lofootide kalurid
58. Eerik Haamer Lofootide kalurid 1953. Õli, lõuend 102.5 x 126 cm (raamitud) Alghind 17 000 Viimane pakkumine 20 000 Haamrihind 20 000
Sadamas
59. Aleksander Pilar Sadamas 1956. Akvarell 27.5 x 30.5 cm (raamitud) Alghind 900 Viimane pakkumine 2 200 Haamrihind 2 200
Rootsi läänerannik
61. Hugo Lepik Rootsi läänerannik 1950ndad. Õli, lõuend 50 x 65.5 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Kalatraalerid rannal
62. Märt Bormeister Kalatraalerid rannal 1964. Õli, papp 49.7 x 70.5 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 4 000 Haamrihind 4 000
Õhtu kanalil
63. Nigul Espe Õhtu kanalil 1964. Akvarell Vm 35 x 48.8 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 2 100 Haamrihind 2 100
Peale kalalkäiku
64. Boris Ninemäe Peale kalalkäiku 1970ndad. Õli, lõuend 50.5 x 61 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 8 300 Haamrihind 8 300

TALLINN

Tallinnat on aegade jooksul palju kujutatud, kusjuures välja on kujunenud teatavad vaatamise lemmikrežiimid. Kohavalikul eelistatakse muidugi valdavalt vanalinna tänu tema maalilisusele ja salapärale. Rakurssidest kasutatakse enim tänavavaadet ehk kunstnik on maalinud seda, mis tema silmade kõrgusel on, kuid vahel tõustakse ka kuhugi kõrgemale ning jälgitakse sealt vanalinna katuste maalilist rütmistatust. Vanalinna sedavõrd intensiivne kujutamine annab märku kunstnike soovist siirduda oma kunstis minevikku, mida tajutakse turvalise ja harmoonilisena. Kaasaeg põhjustab liiga palju pingeid – ja seetõttu on Tallinna vanalinna-vaated mitte ainult pilguheitmised linnaosa arhitektuuri, miljöösse ja atmosfääri, vaid ka teatud inimlike igatsuste platvorm.

Talvine Tallinn
65. Andrei Jegorov Talvine Tallinn 1920ndad. Tempera, papp 38 x 53 cm (raamitud) Alghind 4 600 Viimane pakkumine 7 400 Haamrihind 7 400
Vana Tallinn
66. Ants Murakin Vana Tallinn 1930. Õli, papp 60.3 x 74 cm (raamitud) Alghind 3 700 Viimane pakkumine 4 700 Haamrihind 4 700
Müürivahe tänav
67. Osvald Eslon Müürivahe tänav 1930ndad. Õli, vineer 42.7 x 31.7 cm (raamitud) Alghind 1 500 Viimane pakkumine - Haamrihind -