Uudised
Eesti mõisamaastikud. Haus Galerii, Mall Nukke ja Corelli Music'u heategevuslik koostööprojekt
Alates 5. juulist kuni 5. augustini on Lihula mõisas avatud Mall Nukke maalinäitus „Eesti mõisamaastikud“, mis on uuenduslik osa kultuslikust kontserdisarjast „Eesti mõisad 2017“. 27. juulil kell 17, tund enne esimese kontserdi algust toimub mõisas ka näitust tutvustav ringkäik koos kunstnikuga. Maalide müügiga toetatakse kontserdisarja viimast toimumispaika ehk Hummuli mõisakooli.
Tutvu näitusetöödega veebikataloogis või otse oksjonikeskkonnas.
Pildil: Mall Nukke. Vaikelu Eesti Ilmaga III, Lihula mõis. 2017 (fragment)
loe lähemalt
Jagatud maailm. Baltimaad Euroopas, läbi kunstiprisma.
Pean ausalt tunnistama, et see Baltimaade teema on mulle alati intriige ja küsimusi tekitanud. Eesti, Läti, Leedu!? Heanaaberlik ühisosa Balti merest. Geograafiline lähedus, mitmes mõttes jagatud turg, iga riigi pealinnades nähtavalt samade ettevõttete harud ja kaubandusketid. Ühised arutelud, võimalikud jagatud majandus- ja kultuuriplatvormid, paralleelsed kontserdid ja ka mõned näitused. Ometi näib, et emotsionaalselt seisab igaüks omaette.
Pildil: Vilhelms Purvitis. Õitseaeg.
loe lähemalt
Veneetsia biennaal – elav müüt
Kaasaegse kunsti maailmas on Veneetsia biennaal üheks märksõnaks, mida teavad kõik. Esindatus biennaalil on justkui rahvuslik kohustus ja võimalus, nagu seda on olümpiamängud või Eurovisioon. See on maamärk, mille järgi mõõdetakse kunstniku ning tema esindatava riigi küpsust ja staatust.
Pildil: Damien Hirst. The Fate of a Banished Man
loe lähemalt
Tähistamise aeg - elust pakatav näitus soome naivistidelt
Teisipäeval, 20. juunil kell 17 avatakse Haus Galeriis soome kunstnike Raija Nokkala ja Katja Mesikämmeni ühisnäitus „Tähistamise aeg“, millega sobib sümboolselt tähistada nii Soome Vabariigi 100. juubelit, lähenevat südasuve kui ka elu üldiselt ja iga üksikut hetke selles. Naivistlikus võtmes värviküllast näitust täiendab eesti kunstnik Jüri Mildebergi teemakohane installatsioon.
loe lähemalt
Tallinn Art Week ja Tallinna Teisipäeva galeriiõhtu
Haus Galerii osaleb tavapäraselt koos teiste galeriidega 12.-18. juunil toimuval Tallinn Art Week'il. Kogu nädala jooksul on galeriis võimalus osa võtta August Künnapu näitusega "Assortii / Babylon" seotud publikumängust ja võita auhindu, 13. juunil kell 18 kohtuda kunstnikuga Tallinna Teisipäeva galeriiõhtu raames ning 17. juunil kell 12-20 näha tema töid Vabaduse Väljaku kunstipäeval.
loe lähemalt
Haus Galerii ArtVilniusel
8.–11. juunil Vilniuses toimuval kaasaegse kunsti messil ArtVilnius osalevad Eestist Okapi Galerii, Haus Galerii, Eesti Fotokunstnike Ühendus (Foku) ja Eesti kaasaegset kunsti vahendav keskkond Noar.
Pildil: Maarit Murka. Meeleruum IX. 2017
Pressiteade: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
loe lähemalt
Kunst restoranides
Kunst ja kõrts on mitmes mõttes olnud seotud läbi aegade. Kõrtsid, restoranid, kohvikud on olnud suhtluspaigad, kokkusaamise kohad, meeleolu loojad, kus nii mitmedki kunstnikud, kirjanikud ja muusikud on oma põhimõtete eest seisnud, ideid lennutanud ja kaaskõnelejaid leidnud.
Pildil: Sketch London W1
loe lähemalt
Assortiikarp à la August Künnapu
Teisipäeval, 9. mail kell 18 avatakse Haus Galeriis August Künnapu maalinäitus „Assortii / Babylon“, mis maitseb kevadiselt värskelt. Sortiment sisaldab värvikaid karaktereid, nii loomi kui inimesi.
loe lähemalt
Seitse teistsugust kevadist hetke Meruga
Kuu aega tagasi joonistas Marko Mäetamm, inspireerituna ilmselt Julian Semjonovist, koomiksi teemal „Seitseteist kevadist hetke“, kus üheks hetkeks teiste seas oli „tulistamine Londonis“. Võib õnneks siiski tõdeda, et ühendkuningriikide pealinn pakub ka teistsuguseid hetki, hetki keset kunsti. Kui kuulide eest tuleb pageda, siis kunst on see, mis tihti just pagemise kiuste kevadiselt õide puhkeb.
Pildil: Meriliis Rinne oma stuudios Londonis. Foto: David McConaghy
loe lähemalt
Haus Galerii XLI kunstiklassika oksjon - koju tagasi jõudnud Tšempion püstitas rekordi
Reedel, 21. aprillil toimunud Haus Galerii kunstiklassika oksjonil müüdi teiste teoste hulgas ka Amandus Adamsoni pronksskulptuur „Tšempion“, mis tähendab kaua kadunud kultuuriväärtusliku kuju tagasi toomist ja jäämist Eestisse. Haamrihinnaks kujunenud 57 200 eurot on ühtlasi Haus Galerii kroonijärgse aja oksjonimüügirekord.
Pildil: Amandus Adamson. Tšempion. Pronks. 1903
loe lähemalt
Kaupo Kikkas: kuidas hinnata fotokunsti? Kuldmedaliga Tõnu Nooritsa üheksa elu
Kaupo Kikkas, fotograaf
Fotograaf Tõnu Noorits on hea näide pühendumisest fotograafiale. Oma tööde ja kunstiliste saavutustega veenab Noorits meid fotokunsti vaatama päriselt. Nägema selle esteetilisi võimalusi sügavama sõnumi edasiandmisel kui lihtsalt ajahetke jäädvustus. Noorits on tegelenud fotoga väga laias teemaringis ja põhjalikult. Esile võib tuua tema lavastusliku foto, mis on ühtaegu nii spontaanne kui ka organiseeritud.
Pildil: Tõnu Noorits. Väike rattur. 1983 - 1984. Analoogfoto. FIAP - kuldmedali võitnud töö Haus Galerii kevadoksjonil
loe lähemalt
Pildilugu. Raivo Korstniku Punane Kunda
Järvi Pust, Haus Galerii galerist
Raivo Korstnik (1932–1992) on eesti kunstis kindlasti omaette fenomen. Just nimelt „oma ette“, sest ühest küljest oli ta kunstiringkondades tuntud ja lugupeetud, samas aga võib neid näituseid, kus ta oma eluajal esines, ühe käe näppudel kokku lugeda. Lõpetanud 1957. aastal ERKI, tegutses ta oma loomingu kõrvalt õige mitmel alal, mis aga kõik servapidi kunstiga seotud (kas siis kunstnikuna ETV-s või Tallinna kinostuudios), kuid kindlasti oli kõige olulisem tema jaoks tegevus õppejõuna (Tallinna Kultuuriülikool, TPedI ja ERKI) ja seda kuni surmani. Tema kõige viljakamaks loomeperioodiks olid kahtlemata 1960ndad, mil ta arendas välja ka oma ainulaadse kunstnikukäekirja.
Pildil: Raivo Korstnik „Punane Kunda“, õli, papp, 1961
loe lähemalt
Pildilugu. Paul Burmani Maastik kalamehega
Järvi Pust, Haus Galerii galerist
Paul Burman (1888–1934), Karl Burman seeniori vend, ammutas kunstiharidust nii mitmest ja erinevast allikast, et sellest oleks piisanud mitmele inimesele. Peale Tallinna (tol ajal küll Peetri) Reaalkooli lõpetamist tudeeris ta Ants Laikmaa ateljeekoolis, võttis tunde Peterburi Kunstide Akadeemias professor Roubaud’ loomamaaliklassis ning täiendas ennast ka veel Moskvas, Riias ja Pariisis. Süvenedes tema loomingusse võib leida sealt jälgi ja märke kõigist neist koolidest kogutud õpetustest, kuid eelkõige näeb siiski ainulaadse maailmamärkamisega kunstniku ülestähendusi oma muljetest ja läbielamistest. Sõltumata teose teemast on talle omane tundlik, ent samas jõuline pintslikiri ning kunstiteadlased on teda nimetanud nii Eesti esimeseks impressionistiks kui ka animalistiks.
Pildil: Paul Burman „Maastik kalamehega“, õli, papp, 1910ndad
loe lähemalt
Pildilugu. Eduard Wiiralti Stseen tänavalt
Järvi Pust, Haus Galerii galerist
Eduard Wiiralt (1898 – 1954) oli 1931. aastaks olnud Eestist ära juba kuus aastat. Suurem osa sellest ajast möödus Pariisis ja selle lähemas ümbruses, kui mitte arvestada kolmenädalast reisi Itaaliasse. Suurlinna elu tuiked, kokkupuuted teiste kunstnikega ja lakkamatu töötamine väga erinevates tehnikates olid temast selleks ajaks vorminud tehniliselt virtuoosse, terava silma ja tundliku närviga kunstniku, kelle kohta prantsuse kirjanik ja kunstikriitik André Salmon on kirjutanud: „Hämmastav graafik, tunnustamata mitte niivõrd oma teemade julguse kui harukordse võime tõttu eemale tõrjuda šansse.“ See tsitaat iseloomustab ka kenasti Wiiralti inimloomuse ja kunstnikuks olemise keerukust.
Pildil: Eduard Wiiralt, „Stseen tänavalt“, monotüüpia, 1931
loe lähemalt
Pildilugu. Edgar Valteri Suveöö unenägu
Järvi Pust, Haus Galerii galerist
Edgar Valter (1929 – 2006) on tuttav nimi pea igale eestlasele ja kindlasti ka midagi enamat kui ainult nimi, sest on ta ju raamatuillustraatorina andnud silmale nähtava välimuse hulgale tegelastele, kes on olnud kaaslasteks nüüdseks juba mitmele põlvkonnatäiele nende suureks kasvamise aastatel ja tihtipeale veel hiljemgi. Kunstnikuna oli Edgar Valter läbi ja lõhki iseõppija. Suure pere lapsena lõpetas ta 1945. aastal Tallinnas mittetäieliku keskkooli ja peale seda algas kohe ka tema töömehe elu, mil ta töötas küll madrusena, küll maalrina ja veel õige mitmes väärikas ametis.
Pildil: Edgar Valter, „Suveöö unenägu“ õli, papp, 1966
loe lähemalt
Piia Ausman: kunstiäri hingeelust
Piia Ausman, Haus Galerii juht ja omanik
Kunstiäri üks selgem ja loetavam töövahend on kunstioksjon. Ja oksjoneid toimub tänaseks kunstimaailmas rohkem kui me arvata oskame. Neist on saanud enamlevinud ja kindlaim kunsti müümise ja ostmise võimalus.
Pildil: Gerhard Richteri „Abstraktes Bild“ Sotheby’s oksjonil. Foto: Sotheby’s
loe lähemalt
Jane Remmi metsaportreed
Reedel, 31. märtsil kell 18 avatakse Haus Galeriis maalikunstnik Jane Remmi näitus „Mets. Portreed“. Lummavate maalide läbivaks peategelaseks on mets oma erinevates vormides, selle rütmid, metsikud rägastikud ja luubi alla võetud üksikud tüved.
Pildil: Jane Remm, "Rägastikud. Metsa kodustamine"
loe lähemalt
Viis tundi viies galeriis
Triinu Soikmets, Haus Galerii galerist ja kuraator
Tahaks kaasaegse kunstiga kursis olla, kuid valik kohtadest, kuhu seda vaatama minna, võtab silme eest kirjuks? Tahaks vaadatut paremini mõista, kuid kontseptuaalsed kunstiteosed ja süvafilosoofilised seinatekstid panevad pea vahel veidi valutama? Sellele murele on lahendus – paar korda aastas toimuvate Tallinna Teisipäevade raames saab ühe õhtuga järjest läbi käia terve rea galeriisid, kus näituseid tutvustavad kunstnikud ja galeristid ning nii mõnelgi puhul saadavad neid ka muusikud.
Pildil: Niña Yhared, "Via Baltic" Okapi galeriis. Foto: Kadi-Ell Tähiste
loe lähemalt
Tallinna Teisipäeva galeriiõhtu 28. märtsil
Eesti muusika- ja linnafestivalide lipulaeva Tallinn Music Week’i kunstiprogrammi raames toimub 28. märtsil kell 17-21 spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Programm algab Haus Galeriis, kus on võimalus viimast päeva näha Mall Nukke näitust „KolmeVärviMängud“ ning kohtuda ka kunstniku endaga.
loe lähemalt
Klaasikillumäng
Triinu Soikmets, Haus Galerii galerist ja kuraator
Kui optimisti jaoks on klaas pooltäis ja pessimisti jaoks pooltühi, siis realisti jaoks jääb klaas alati klaasiks ja kui seal sees juba midagi on, siis on see järelikult ka täis. Kunstnike seas on kahtlemata nii optimiste, pessimiste kui realiste, kuid klaasi teemal andkem sõna seekord sõna otseses mõttes klaasikunstnikele.
Pildil: Andra Jõgise „Kirjad koju“ ja Laurentsiuse „Mapplethorpe’i kalla III-2“ (fragment). Foto: Rait Lõhmus
loe lähemalt
Sini-must-valge kunst
Triinu Soikmets, Haus Galerii galerist ja kuraator
Taevasina peegeldus järveveel, must muld ja valge kasetoht. Ustavus aadetele, rahvuskuub ja vaimuvalgus. Mõlemad kolmikud tähistavad päevakohast – vabariigi sünni väljakuulutamise puhul heisatavat trikoloori. Need kolm värvi, mis 99 aastat tagasi sümboliseerisid vabadust ja pühadust, on pärast punase põranda all ära käimist taas päevavalgele toodud, ja mitte ainult. Nüüd saab nendega vabalt mängida.
Pildil: Mall Nukke, "Harjutus sinisega I-II"
loe lähemalt
Skulptuurilugu
Järvi Pust, Haus Galerii galerist ja kunstikonsultant
„Tead, skulptuuriga on nii raske,“ ütlen ma ühele lugupeetud eesti skulptorile, kes oma töid galeriisse näitama on tulnud. „On jah, täielik ikaldus,“ ohkab tema vastu. Loomulikult on üldistamine väga rumal ja kindlasti on skulptoreid, kelle teoste peale võtavad inimesed järjekorda, aga mulle tundub, et eestlane ei oska siiski hästi skulptuuriga midagi pihta hakata.
Pildil: Rait Prääts, “Oskar C8”
loe lähemalt
Mall Nukke mängud sini-must-valge ja euro-vikerkaarega
Teisipäeval, 21. veebruaril kell 18 avatakse Haus Galeriis Mall Nukke maalinäitus „KolmeVärviMängud“, kus autor esitab rahvuskultuslikele väärtustele elegantse väljakutse.
loe lähemalt
Klaasikunstinäitus Kooskõla. Ongoing / Going On
Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 17 avatakse Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitus "Kooskõla. Ongoing / Going On."
loe lähemalt
Muumikunstnik või maalikunstnik
Piia Ausman, Haus Galerii juhataja
Palju me tegelikult tunneme inimesi, kes on oma kuulsate nimede taga? Neid, kes on loonud märgiliseks saanud kunsti, mis eksisteerib a priori, otsekui oleks see meie jaoks alati just sellina olemas olnud. Samastame kunstnikku tema loominguga, nimetades mis iganes tuntud autorit, tuleb esmalt silme ette tema teos, mitte tema nägu või inimlik olemus.
loe lähemalt