Endel Kõksi varase eksiiliperioodi teos, mis meenutab kodumaad. Ilmselt on kunstnik saanud ainest mõnest kohalikust taluvaatest, ent loob läbi selle tuttavlikke paralleele – külaservake on kujutatud teatud koduse puudutusega, otsides arhailist. Töö viitab aga juba ka autori hilisema loomingu eksperimentaalsele potentsiaalile. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.